2022 on raamatukogude aasta

Alanud aasta on raamatukogude teema-aasta ja see avatakse sümboolselt 12. jaanuari keskpäeval, kui üle kogu Eesti loevad tuntud inimesed samal ajal ette lõiku mullu kõige enam laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust raamatust.

Katrin Uuspõld

Õigupoolest on raamatuid kaks – lastele ja täiskasvanutele. Olenevalt auditooriumist loetakse Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellen“ (mullu 3571 laenutust) või Piret Raua „Tobias ja teine B“ (mullu 4335 laenutust). 12. jaanuaril kell 11.55 algava veebiülekande kaudu saab kaasa elada kultuuriminister Tiit Teriku tervitusele ja Tarvastu raamatukogu lugemisaktsioonile – Tarvastus on raamatukogu on kõige kauem järjepidevalt tegutsenud. Sellega avatakse raamatukogude aasta, mis pakub edaspidi igas Eesti paigas mitmesuguseid sündmusi. Ülekannet on võimalik jälgida veebilehel www.raamatukogudeaasta.ee, sellele veebilehele koondatakse jooksvalt ka kogu raamatukogude aastat puudutav info.

Info, teadmised ja kultuur

Raamatukogude teema-aasta projektijuht Liina Valdre sõnul valiti ettelugemiseks just enimlaenutatud Eesti autori teos ennekõike sellepärast, et raamatukogud väärtustavad alati eesti kultuuri kandjate ja hoidjatena eesti kirjasõna.

„Raamatukogude aastal on meil võimalus oma tegevusi ja tugevusi laiemale avalikkusele lähemale tuua. Raamatukogud pakuvad ligipääsu infole, teadmistele ja kultuurile,“ kõneles Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Tuuliki Tõiste.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg rääkis, et raamatukogu teema-aasta on jagatud fookusteemade järgi neljaks: raamatukogu kui kirjandus- ja kultuurikeskus; kogukonnakeskus; raamatukogu ratastel; tuleviku raamatukogu.

„Jaanuarist märtsini on teemaks raamatukogu kui kirjandus- ja kultuurikeskus. Selle järgi rahvaraamatukogusid eelkõige ka teatakse. Kus siis veel teha raamatute esitlusi ja tutvustusi kui mitte raamatukogus,“ rääkis Kaili Õunapuu-Seidelberg.

Nõnda saab raamatukogu aasta Rakveres stardi 11. jaanuari õhtul, kui saab teoks eelmise aasta lõpus ära jäänud Odette Kirsi raamatu „Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783-1917“ esitlus. Teost tutvustavad ajaloolane, raamatu kirjastaja ja toimetaja Uno Trumm ja SA Virumaa Muuseumid juhataja Viljar Vissel.

Ametlikul teema-aasta avapäeval, 12. jaanuaril, on Õunapuu-Seidelbergi sõnul lubanud Lääne-Virumaa keskraamatukogusse tulla Mudlumi teksti ette lugema näitleja Tiina Mälberg ning täpselt samal ajal loeb lasteosakonnas näitekirjanik ja dramaturg Urmas Lennuk Piret Raua lasteraamatut. „Aga Lääne-Virumaal on samaaegselt algusega kell 12.12 ettelugemisi kindlasti ka Tapal, Sõmerul, Haljalas, Laekveres, Uhtnas, Väike-Maarjas,“ nimetas Õunapuu-Seidelberg.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus jätkuvad raamatututvustused 18. jaanuaril, kui investeerimisest ja rahatarkusest peab loengut ja oma raamatut tutvustab Kristi Saare. „Erandlikult on sellele üritusele eelregistreerimine. Covidi ajal ei saa sellist lõbu lubada, nagu kunagi Uhhuuduuri meeste kohtumisõhtul, kus 50kohalises saalis oli publikut 80. Seepärast palume ette registreerida, et tõsised huvilised saaksid oma kohas kindlad olla,“ märkis Kaili Õunapuu-Seidelberg.

Lähiaja kohtumisi autoritega on veelgi: 20. jaanuaril on Lääne-Virumaa Keskraamatukogus külas Heidit Kaio lahutusteemalise raamatuga „Vestlused Priiduga“; 27 jaanuaril on Kadrina raamatukogus kohtumine Elo Selirannaga; 1. veebruaril on Tarmo Vahteri uue Pätsi aja rääkimata lugusid kajastava raamatu „Võitlus tuleviku pärast“ esitlus maakonna keskraamatukogus.

Aprillist juunini on teemaks raamatukogu kui kogukonnakeskus, juulist augustini aga raamatukogu ratastel. „Rakvere puhul küll rannaraamatukogu teha ei saa, aga küll õnnestub mõnedele väliüritustele minna. Suvel peaks tulema ka nö mõisaraamatukogude tuur, hetkel on välja sõelumisel põnevate asukohtadega rahvaraamatukogud, mida rohkem avastamiseks välja reklaamida,“ rääks Kaili Õunapuu-Seidelberg.

Septembrist detsembrini on fookuses tulevikuraamatukogu. Oktoobris tähistab ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 110. sünnipäeva kui Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogust alguse saanu.

Loetakse, millest räägitakse

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktori sõnul loevad inimesed eriti neid raamatuid, millest räägitakse – kui mõnest raamatust on teleris, raadios või ajalehes juttu, tõuseb kohe ka laenutuste arv. „Suur elulooraamatute buum on vaibunud. Ütleks, et praegu on kirjanduse osas head ajad, valik on väga lai,“ tõdes Kaili Õunapuu-Seidelberg. „Meie rõõmustame ka selle üle, et oma maakonnas on mitu aktiivset kirjanikku: Urve Tinnuri, Eha Veem krimiraamatutega, Ain Kütt ajalooliste krimiraamatutega. Oma autoreid loetakse usinasti.“

Lääne-Virumaa raamatukogu eelmise aasta laenutuste tipus oli tõlkekirjandus aastast 2019, Delia Owens´i „Kus laulavad langustid“, teisele kohale jäi Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?“, mis on kohustuslik kirjandus koolis. Eesti autori täiskasvanutele mõeldud raamatutest oli maakonna keskraamatukogus loetuim Vahur Afanassjevi „Serafima ja Bogdan“.

„Laenutuste numbreid vaadates on meil lugejate arv langenud, sest inimesi lihtsalt ongi vähemaks jäänud, aga laenutuste arvud ei ole langenud. Iga lugeja kohta keskmiselt 26 kojulaenutust,“ rääkis Seidelberg-Õunapuu.

Mis puutub tulevikuraamatukogusse, mis on raamatukogude aasta viimane teema, siis nendib Seidelberg-Õunapuu, et liigutakse üha rohkem kogukonnakeskuse poole. „Raamatukogu on vaba aja veetmise, kooskäimise, uute asjade õppimise koht. Raamatukogu on inimesele, mitte raamatutele. Ja kui räägime säästvast arengust, siis üha aktuaalsem on mõtteviis: sa ei pea ostma, laenuta. Praegu räägime raamatu võtmes, üha enam aga näeme Põhjamaades, et esemeid laenutatakse koju ja raamatukogudest on kujunenud koht, kus kasutada seadmeid alates printerist-skännerist-koopiamasinast, mida ka meie täna pakume, aga lisaks 3D-printerid, termopressid, õmblusmasinad,“ rääkis raamatukogu juht. „Oma raamatukogu puhul muidugi unistame ka uutest raamatukoguruumidest.“

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus- ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust ning ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastust. 

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.