Disain on kõikjal me ümber
Kooliõpilastele suunatud disaininädal oma töötubadega on tänavu Rakveres neljandat korda. Õigemini on see kasvanud suisa disainikuuks. Eesmärk on pakkuda lastele uusi kogemusi ja teadvustada, et disain ei ole pelgalt dekoreerimine, vaid loominguline protsess, mis eeldab rohket katsetamist ja analüüsimist – disainimine on probleemilahendamise teekond.
Katrin Uuspõld
Sel teisipäeval ajasid lapsed Ateena koolis lauale pandud paberil hoolega laiali mannat ja tatart, sättisid ritta herneid ja puupulki, liigutasid kuivanud rohuliblesid ja soputasid jahu. Mõtestatult. Samal ajal statiivile pandud nutitelefon hetki filmimas. Kunstnik Rao Heidmetsa juhendamisel sündisid neil esimesed animatsioonid.
„Põhimõtteliselt on see liivaanimatsioon, liivaks on aga erinevad terad,“ selgitas Rao Heidmets. „Liivaanimatsioon mõjub suisa teraapiana, seda võivad kodus oma telefoniga teha vabalt nii täiskasvanud kui lapsed.“
Vaja on vaid alla laadida animatsiooniäpp (Heidmets soovitab Stop Motion Studio´t, millel on ka tasuta versioon), sättida telefon ülevalt alla filmima tasapinna kohale, kus tegevus toimuma hakkab, hoolitseda, et oleks piisavalt valgust ja asuda toimetama.
Rao Heidmets julgustab, et kõike saab teha käepärastest vahenditest: võta lauajupp, ühe otsa külge pane maalriteibiga telefon, teine ots pane tabureti peale ning raskuseks telliskivi, ongi statiiv valmis. Valgust loob ka tavaline laualamp.
„Vanasti võttis laps käbi ja mängis sellega terve päeva päeva, see käbi oli talle auto, lennuk, mis iganes ta välja mõtles. Siin on samamoodi. Puupulgale saad anda karakteri, mille tahad, eriti kui ka heli lisada,“ rääkis animatsioonikunstnik.
Nõnda hakkas töötoas ühes loos lendlema paberist liblikas, teises sattus purjekas lumetormi, kolmandas toimus kahe lusika võitlus tatra pärast. Võimalusi on tohutult.
Turbaviltimisest inseneeriani
Ettevõtmise taga on Krõõt Nõmmela-Mehide koos Athena Maja Huvikooliga ning selle kuu jooksul on nii huvikoolis kui Rakvere linna koolides ning Vinni-Pajusti gümnaasiumis teoks saanud mitmed töötoad. Rõivadisaini töötoas tehti Raili Nõlvaku juhendamisel moejooniseid; Krõõt-Nõmmela Mehide ja Rünno Kulveri eestvedamisel saadi aimu disainiprotsessidest; turbaviltimist prooviti Liisa Kallamiga; Kõrgema Kunstikooli Pallase avalike suhete juht ja graafiline disainer Maiken Austin pidas loenguid disainist; keskkonna jalajäljest kõneles moedisainer Kalle HT Aasmäe, selgitades, miks maksab kvaliteetne rõivaese rohkem kui kiirmoeketist saadav. Oma teadmisi jagasid ja huvi tekitasid aksessuaaridisainer Kristiina Nurk, moefotograaf Marin Sild, sisearhitekt Maarja Viltrop, loomeinimesed Priit Verlin ja Teet Suur. Ateena kooli õpetaja Eliko Kajak avas savimaailma ja Harvi Varkki inseneeriat. Tunde andsid ka Eesti Kunstiakadeemia tööstus- ja digitootedisaini osakonna tudengid. Lähipäevil on teostumas linnaarhitekt Angeelika Pärna avaliku ruumi ja linnaplaneerimise loengud ning Teet Suure töötoas disainitakse malendeid.
Kõigil huvilistel on võimalik kuni 5. detsembrini süveneda Põhjakeskuse esimesel korrusel välja pandud Eesti Kunstiakadeemia tudengite disainiteemalisse näitusesse. „Julgustaksin koos klassi või koduse iseseisva tööna seda näitust külastama,“ märkis Athena kooli ja Vinni-Pajusti gümnaasiumi disainiõpetaja Krõõt Nõmmela-Mehide.
Nõmmela-Mehide ütles, et iga aastaga on püütud disaininädalal midagi paremaks muuta. Tänavu on lisandunud loengutele-õpitubadele ka eel- ja järeltegevused. „Enne töötuppa tulekut oleme soovitanud õpetajatel anda lastele natuke juba teema kohta ette uurida ja jagame soovitusi, kuidas pärast seda oma ainega siduda ja koolis edasi minna,“ rääkis Nõmmela-Mehide.
Ta rõhutas, et disain ei ole dekoreerimine, nagu enamik inimesi arvab – esteetiline aspekt on disaini juures ainult üks. Funktsionaalsus, innovaatilisus, arusaadavus, eetilisus, keskkonnasäästlikkus on samuti hea disaini puhul olulised. „Disain on süsteemne tegemise viis, katsetamise ja läbiproovimise viis. See on probleemilahenduse protsess, mille kaudu saab luua toote või teenuse,“ sõnastas ta.
Julgus katsetada
Athena kooli õpetaja Harvi Varkki tõi välja disaininädala olulise tahu: kui noor on saanud natukenegi aimu mõnest tema jaoks uuest valdkonnast, siis on tal hiljem julgus ka seda proovida. „Ja kui oled ühe asjaga tegelenud, selgeks saanud, on sul lihtsam järgmist asja õppida. Mida rohkem asju oskad, seda lihtsam on seoseid luua ja tulemusi saada igas valdkonnas,“ täheldas Harvi Varkki.
Kunstnikest õpetajad rõhutavad, et väga oluline on järjepidevus ja julgus katsetada. Ja kui ka läheb untsu, siis ei anna alla, vaid proovid uuesti – see oskus kehtib igas valdkonnas.
„Väga palju tuleb lastele selgitada, et on väga normaalne kui sul ei tule esimese korraga välja. Kes need meistrid siis on? Nad on teinud ühte asja terve elu,“ rääkis Eliko Kajak.
Krõõt Nõmmela-Mehide on tähele pannud, et lapsevanemad tahavad näha ilusaid töid, aga laps peab kõigepealt omandama tehnikad ja see võtab aega. „Kui laps on hingega asja juures, on hea protsess. Siis tulemus ei ole tähtis, tähtis on ind, protsess, õppimine selle käigus,“ lisas Eliko Kajak.
Krõõt Nõmmela-Mehide märkis, et oluline on õpetaja ja õpilase koostöö. „Kui ainult õpilane usub, et ta võib areneda ja saada valitud alal heaks, siis sellest ei piisa. Kui ainult õpetaja usub, et õpilane on andekas ja teda saadab edu, siis sellest ka ei piisa. Aga kui mõlemad usuvad, siis toimub areng,“ sõnastas ta.
Disainikuu toimumist toetavad Kultuurkapital, kultuuriministeerium ja Rakvere linn.
