Eile, 29. juulil kell 11 oli Tallinnas Grossi Toidukaupade Kari tänava kaupluse ukse taga juba rahvast, kuigi kaupluse avamiseni oli veel tund aega. Enesekindlad keskeas ning üle selle daamid ja härrad tutvustasid Kuulutaja esindajale pealinna kaubanduse palgejooni. Sain tead, mis on Säästumarketis head, mida tasub Maximast vaadata ja mis on hoopis mujal soodsam.
Oleg Gross arvas mõne päeva eest, et ega Pelgurannas tema kaubamärki tunta, aga ta eksis. Järjekorras juba rohkem kui tund aega enne poe avamist esikoha sisse võtnud Svetlana rääkis, et teab väga hästi, millise hinnatasemega on Grossi Toidukaupluste kauplused ja et alati tasub sinna minna siis, kui on avamine. „Siis saab kõike eriti odavalt," selgitas ta ja teatas, et on osalenud Grossi kaubandusketi avalöökidel nii Lasnamäel kui ka Lillekülas.

Kauplus majade vahel
Muidugi oli oma kindel mõju rahva huvile otsepostitusreklaamil, kuid üks teine daam, oma nime ei tahtnud ta Kuulutajale öelda, tutvustas Kuulutajale kohaliku elamukvartali eripära ja probleeme. Keset elamukvartalit kauplus asubki. „See on tore, et Gross siia tuleb, sest näe, kõrvalmaja keldris on erapood, aga kaupmees paneb seal hinnale kõvasti otsa ja ma pole rahul. Mis see minu asi on kui tal raha pole, minu rahakoti najal ta ka elama ei pea," rääkis veenmisjõuline naisterahvas ja tänas taevast ning turumajandust, et Oleg Gross Pelguranda kaupluse tegi.
Nimetuks jäänud naisega oli huvitav vestelda: ta teatas näiteks, et Ansipit ja Laari ta ei armasta, aga Grossi kaupluste suhtes tunneb tõmmet. Neid kauplusi teab ta juba ammu ja on käinud Mustamäe Grossi kauplustes. „Ma tean, kus mingi kaup millise hinnaga müügil on," kinnitas ta.
Kari tänava Grossi Toidukaubad paikneb rendipinnal ja kauplus on ümber ehitatud vanast katlamajast. Kuid uude kauplusesse sisenedes jääb mulje, et tegu on uusehitusega, sest kõik on ümberringi värske. Eriti hästi mõjus jahe õhk, mis uue kaupluse ventilatsiooniseadmetest vastu lõi.
Kaupluses on toidukaupade kõrval ka apteek ja lilleosakond. Apteek 1 piirkonna juht Liia Saarna ütles, et nad olid varem siin lähedal, aga tahtsid Grossi Toidukaupade juurde kolida, sest siin käib rahvast niikuinii ja ehk tulevad ühtlasi ka apteeki. „Siinse rahva jaoks on see kaubanduskeskus," tõdes Saarna.
Enne avamist saabus lindlõikamiseks kohale Tallinna abilinnapea Deniss Boroditsh, kellele OG Elektra kaubandusjuht Üllar Lehesoo kauplust tutvustas. Boroditsh oli üllatunud Grossi firma omatoodangu suurest osast lettidel ning temaga kaasas viibinud linnavalitsuse esindaja soovitaski talle üht ettevõtte oma suitsuvorsti. Ise lubas ametnik pärast tagasi tulla, et räimetarretist osta, oli varem proovinud ja väga hea asi olevat.
Abilinnapea pidas kaupluse töötajatele kõne, kus mainis ära, et see linnaosa pole just kaubandusega õnnistatud ja ütles veelkord, et sotsiaalsete töökohtade loomine koos Oleg Grossiga on linnal hästi õnnestunud. Poe 20 töötajast on 15 just selle programmi abil tööle võetud. Üllar Lehesoo selgitas, et ega kaadri valikut huupi tehtud: „Igaüks läbis kolm vestlusvooru, enne kui ma ta tööle võtmisele alla kirjutasin. Tähtis oli, et inimesel oleks varasem teeninduskogemus."
Näiteks Irina, kes mulle mullivett müüs, oli enne töötuks jäämist ametis kasiinos. Kaupluse juhataja Larissa Bojarina ja vahetuse vanem Ella Divak olid siia tulnud aga Maxima ketist.

Kõik on omad
Kell 12 oli õues palav, kaupluses meeldivalt jahe ja müüjad valmis pika järjekorra vastu võtma. Lint lõigatud, suundus rahvas turvameeste pilgu all ostukärudega saagiretkele. Kõik teadsid, mida võtta, kõigil oli selge pilt, mis soodushinnaga oli ja ajakirjanik pidi pildistamisel kõrvale hoidma, sest ostukäruga sihikindla kliendi ja sooduskauba vahele jäämine polnud tervislik.
Kohtasin kaupluses uuesti Svetlanat, kes oli oma ostud juba sooritanud ja rahul. Õues ootas aga oma järjekorda veel hulk inimesi ja paistis, et nad kõik tunnevad üksteist, sest omavahel käis sõbralik vestlus.
Nagu üks papi mulle enne kaupluse avamist ütles:" Tut vse svaii!"

Grossi kiideti Tallinnas töökohtade loojana

Tallinna ettevõtlusamet hindas Grossi Toidukaupade keti omanikfirmat kui suurimat uute töökohtade loojat pealinnas. Pealinnas on tööd saanud kontserni järjest avatavates kauplustes 75 inimest. Tegu on sotsiaalsete töökohtadega, mille loomist toetab linn miinimumpalga ja selle pealt tasutava sotsiaalmaksu enda kanda võtmisega. Grossi Toidukaupade kauplusi on pealinnas kokku 9, viimane avati eile Pelgurannas Kari tänavas. Järgmine Grossi Toidukaupade kauplus tuleb pealinnas Majaka tänavasse.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et linna ja OG Elektra koostöös saavad mitmed inimesed taas tööle. „Inimestel ei tohi kaduda töölkäimise harjumus, sest uuesti neid tööturule tuua oleks siis väga raske,“ rääkis Võrk. Abilinnapea sõnul on tegu sotsiaalselt tähtsa valdkonnaga, sest töösaamise taga on perede ja kodude säilimine.

Eha Võrk ütles, et ta hindab Oleg Grossi kui ärimeest, kes annab oma käitumisega eeskuju, kuidas avalik ja erasektor saavad koostööd teha. Võrgu arvates oli Tallinna linnavalitsuse kava sotsiaalsete töökohtade loomisel üks näide, kuidas omavalitsus inimesi majanduskriisi ajal toetada saab.

Oleg Gross: mingit varjatud hinnatõusu pole

Ajakirjandus on väitnud, et kaupmehed tõstavad enne euro tulekut tasapisi hindasid, nii et euro saabudes saaks neid ümmardada ülespoole. Või hoopis turu võitmiseks näidata pärast 1. jaanuari 2011, et me laseme nüüd hindasid alla?

 

Oleg Gross (pildil): Ma tahan seda ütelda, et kogu aeg käib üks vingumine hindade tõusu üle, mingi inimeste hirmutamine ja tontide otsimine. Nagu keegi kusagilt tõstaks meelevaldselt hindasid. Aga kas see on võimalik Eesti Vabariigis, kus on nii vaba kaubandus kui Euroopa Liidus saab üldse olla? Eriti toidukaubandus, kus on sees suured välismaised firmad, kaupluste kettidega on kaetud väike Eesti mitmekordselt ja konkurents on tohutu. Kas siin saaks sündida näiteks mingid hinnakokkulepped?

Ma ei mõista, kuidas saab „vaikselt hinda juurde panna“, kui inimesed isegi lõikavad ajalehest reklaamid välja ja siis kontrollivad kaupluses, kas tegelik hind vastab ajalehes kuulutatule. Samuti võrdlevad nad erinevate kaupluste hindasid omavahel ja ostjatel on ikka väga selge pilt, kuhu poodi sisse astuda. Eriti hinnatundlikud ostjad - koduperenaised ja pensionärid, kes on ka meie sihtgrupp -, on hindade koha pealt hulga paremini informeeritud kui oletusi tegev ajakirjandus!

See on hinnatõusu hirmu õhutamine on niisugune jama, pigem peaks ajakirjandus hoidma silma peal monopoolsetel valdkondadel. Kui hinnad liiguvad ülespoole, siis hoopis tänu riigi maksudele, käibemaksu tõstmine kinnitas seda.

Veel näiteks: Grossi Toidukaubad võiks vabalt oma Väike-Maarja kaupluses hindu tõsta, sest seal me olemegi monopoolses seisundis. Niisugune olukord kujunes vallavalitsuse kunagise põikpäisuse tõttu. Aga meie ketis hinnatõusu ei ole – üle Grossi Toidukaupade keti on kõigil ühtmoodi hinnad.

Eestis on kapitali vaba liikumine taganud tarbijale kõige soodsama seisu, meil pole vaja Läti kombel vastu võtta seadust, et üle 25% ei tohi kaupadele juurde panna.

Ja veel kord – kroon on euroga seotud, mis juhtub euroga, juhtub krooniga niikuinii. Inimesed meenutavad hinnatõusu Soomes pärast euro tulekut, aga Soome mark oli iseseisev raha. Ei saa üks-üheselt võrrelda olukorda enne eurot Soomes ja nüüd Eestis.

 

Kuidas kuum suvi Grossi Toidukaupade ostjate käitumist mõjutab?

Suvel on kõige parema käibega suvitusrajoonides paiknevad kauplused: Kuusalu, Loksa, isegi Aseri. Inimesed tulevad suvel oma betoonmajadest välja ja nii langeb jälle pealinna poodide käive. Tallinnas taastub käive taas septembris. Meil pole vaja ostjate käitumise kohta küsitlusi teha, las uuringufirmad küsivad toidukaupmeeste käest, kuidas ostja käitub. Nii saaks nad asjatundliku arvamuse odavamalt kätte.

Asi on selles, et suvel külastavad meie keti kauplusi maapiirkondades ka need autodega ostjad ehk veidi jõukam kiht inimesi, kes muidu on suurte kaubanduskeskuste kliendid. Nad lisanduvad meie tavatarbijale – koduperenaisele ja pensionärile.

Olen tähele pannud, et taas on päevakorras „eestimaise eelistamine“. Meie kauplusteketile see meeldib, sest ühelgi Eestis asuval ketil pole nii võimast oma toiduainetööstust kui on OG Elektral Lepnal. Sealt ka kodumaine tooraine ja maitse.

 

 

Kommentaarid (3)

Näita/Peida kommentaaride lisamise vorm