Mälutreening aitab aju aktiveerida ja endaga paremini hakkama saada
Alavere, Kehra, Kuusalu, Paide, Saku, Tamsalu, Tapa, Tartu, Vinni, Võsu – kõigis neis paigus käib Anu Jonuks (70a) praegu seenioridele mälutreeninguid tegemas. Tema kõige vanem õpilane on üle üheksakümne-aastane! Ja mitmel pool on korraga kohal üle paarikümne huvilise.
Katrin Uuspõld
Mälutreeninguid teeb ta vastavalt omavalitsuse või asutuste tellimusele kas kord nädalas, paari nädala tagant või kord kuus. „Ka üks kord kuus käimisest on kasu,“ kinnitas Anu Jonuks.
Uus grupp alustab kooskäimisi Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus 6. oktoobril kell 13.30 ja kohtutakse üle nädala kolmapäeviti – kes esimesel korral ei jõua, võib liituda ka hiljem.
2004. aastal korraldasid Euroopa pensionäride ühenduse mälutreenerid Eestis koolituse, kus ka Anu Jonuks osales – sellest alates on ta vahetpidamata seenioride mälu treeninud. Tänaseks on neid juhendajate koolitusi tehtud veel paaril korral ning mälutreenereid on Eestis 30 ringis, paraku ei ole kõik tegevad.
„Mõne eaka inimese hirmutab sõna „mälutreening“ ära – „mul ei ole enam mälu, ma ei saa hakkama…“. Mul on grupis aga inimesi, kes on insuldi läbinud, on aeglasema mõtlemisega, ja küsivad, kas võivad kodus harjutust edasi teha. Muidugi võivad! Aga me arutame alati ülesande lahenduse läbi,“ julgustas Anu Jonuks.
Ta märkis, et mitmed õpilased lahendavad ülesandeid hariliku pliiatsiga – sest siis saab kustutada ja teha mõne aja pärast uuesti või anda oma pereliikmele lahendada.
Anu Jonuks rõhutab, et mälutreening ei ole mälumäng ega mingilgi moel teadmiste kontroll. „See on lõbus ja mänguline. Ma ei ole kindel, kas mälutreening üldse on õige sõna, aga see on nii juurdunud. Õigem oleks isegi neuroobika, mis tähendab seda, et aju neuronite vahel tekivad uued sidemed, mis aitavad aju hoida aktiivsena,“ selgitas ta.
Anu Jonuks viitas ajuteadlasele Jaan Arule, kelle loengust ta noppis mõtte: mäletada aitab see, kui inimene magab, kõige tähtsam on korralikult magamine. „Aru ütles, et mälu võib treenida näiteks pii väärtust pähe õppides. Mina olen sellega peaaegu nõus. Meil on vaja aju aktiveerida, et saada iseendaga paremini hakkama, et vajalikud asjad jääksid meelde, et koondada tähelepanu,“ rääkis mälutreener. „Esimene asi: ma ei saa meeles pidada seda, mida ma ei ole tähele pannud.“
Ta tõi näite: inimene loeb ajalehes kuulutusi ja tuleb naabrinaine, kes küsib, mis päeval see üritus on? Lugeja ei oska vastata, sest ta lihtsalt luges kuulutuse läbi, aga ei jätnud meelde. „Millele me ei keskendu, seda me ei saa meelde jätta,“ tõdes Anu Jonuks.
Mälutreeningu-tundides tehaksegi koos tähelepanuharjutusi, loovusharjutusi, keskendumisharjutusi, loogikaülesandeid, ruumilise mõtlemise ülesandeid, treenitakse püsimälu. Ülesandeid lahendatakse nii suuliselt kui kirjalikult, tehakse koordinatsiooniharjutusi, liikumist muusikaga, õpitakse seoseid meelde jätma.
„Koordinatsiooniharjutused aitavad keskenduda ja soovitan neid kasvõi telerit vaadates reklaamipausi ajal teha. Ja mul on hea meel, et paljud tulevad ja ütlevad, et nad tõepoolest harjutasid kodus ja neil tuli välja!“ rõõmustas mälutreener.
Ülesandeid valib ta vastavalt grupile. „Kus on nooremad ja naksakamad, teen rohkem kiirust nõudvaid ülesandeid, kus on aeglasemad inimesed, teen aeglasemaid ülesandeid. Keskendun seenioridele, aga tulnud on ka nooremaid inimesi, mõned isegi neljakümnendates,“ rääkis Anu Jonuks.
Mõned soovitused:
*Anu Jonuks ütleb oma õpilastele, et nad peaksid vähemalt kolme lähedase inimese telefoninumbri endale meelde jätma. „Paljud ütlevad, et miks pähe õppida, see on ju telefonis olemas. Aga kui telefoniga juhtub midagi – saab aku tühjaks, kukub maha, kaob ära? Ja siis on hetk, kus on vaja helistada ja keegi pakub oma telefoni,“ kirjeldas Jonuks.
Ta ise on selle läbi teinud: oli vaja reisida Soome ning poeg viis ta sadamasse. Teel sadamasse vaatas ta autos telefonilt kella ja pani siis telefoni ära. „Sadamas avastasin, et telefoni kotis pole, aga mul oli kokku lepitud, et helistan Soome jõudes ja mulle tullakse vastu. Ilma telefonita ei ole mul mõtet sõita, sest sadamast kaugemale ma ei saa. Mõtlesin, et helistan pojale. Läksin klienditeenindaja juurde ja ta imestas, et kas te tõesti teate numbrit. Teadsin. Helistasin pojale, ta ei olnud jõudnud kaugele minna, leidis autost minu telefoni ja tõi sadamasse,“ rääkis Jonuks.
*Kuidas jätta meelde telefoninumbrit, PIN-koode? Mälutreener selgitab, et numbreid saab meelde jätta seostades. „Kui vaatad numbrikombinatsioone, saab meeldejätmisel seostada seda kas majanumbri, laste arvu, jalanumbri või mingi muu tuttava numbriga. Kui on tuttav kombinatsioon, siis mõtled jutu juurde. Nii jäetakse ka pii numbrit meelde, sada kohta peale koma – tuleb teha lihtsalt enda jaoks legend,“ ütles Jonuks.
*Kuidas aga mäletada, kas triikraud sai välja tõmmatud ja uks lukku pandud? „Tuleb kõvasti välja öelda: keerasin ukse lukku. Panin prillid suurde tuppa riiuli peale. See aitab!“ soovitas Anu Jonuks.
* Kodus saab harjutada Särtsu-vihikuga – trükist on oodata kuuendat numbrit. „See on maailma esimene tegelusvihik, mis on mõeldud vanematele inimestele,“ rääkis Anu Jonuks, kes seda koos Tiina Tambaumiga koostab. Tegemist on MTÜ Seenior ja mälutreenerite ühenduse MTÜ 65B välja antava vihikuga.
