„Minu Riia“- teejuht gurmaanile, kassisõbrale ja üksildasele uitajale

Lenno Vaitovski tõdeb oma raamatus „Minu Riia. Kukkumine üles“, et Riiat ja Lätit laiemalt tuntakse eestlaste hulgas üllatavalt vähe. Teatakse Riia palsamit ja seda, et jäätis on saldējums. Vanemad meist mäletavad Riga pesumasinaid ja Läti iiriseid, melomaanid Melodija vinüülplaate, legendaarne on ka Läti oma kosmeetikafirma Dzintars. Ja sellega enamiku eestlaste puhul Läti-teadmised lõpevadki. Aga Riias ja Lätis on veel paljutki.

Kaire Kenk

Lenno Vaitovski soovitab lugejal Riia vanalinnast kaugemale minna. Uudistada näiteks Riia juugendi kvartalisse, mis jääb Strelnieku, Alberta ja Elizabetes iela vahele. „Kui sealt midagi esile tõsta, siis piiskop Alberti tänav – Alberta Iela. Seal asub ka juugendile pühendatud kortermuuseum. Tänav pole eriti pikk, kuid selle läbimine võib võtta kõvasti aega, sest iga maja on tõepoolest suursugune kunstiteos,“ lisab ta.

Daugava vasakkaldal asetseb võluv agulihõnguline Agenskalns, kus osa tänavaid tänini sillutatud munakividega. Selle linnaosa kõrval kõrgub Tornakalns ehk Tornimägi, kus leidub kauneid villasid ja suurte tiikidega parke. Samuti on sealpool jõge Kalnciems ehk Mäeküla – Riia oma Kalamaja koos poekeste, restoranide ja rohelusega.

Unikaalne Riia keskturg

Külastamist väärt on kindlasti ka Riia turud – eeskätt muidugi suur ja uhke keskturg. „Siin on oluline liikumistrajektoor. Bussijaama poolt turule sisenedes ei tasuks kohe kõige kallima hinnaga kaupa ostma rutata. Päris turg algab angaaride taga, oma tomatikuhjade ja küüslaugumägedega. Hinnad muutuvad seda soodsamaks, mida pikemat maad turu väravast jõe poole edasi jalutada. Kui siin ostud tehtud, võiks keerata viimase angaari uksest sisse – see on kalahall – ja osta näiteks suitsutatud ümarmudilat. See on sama hea kui suitsuahven, aga kõvasti odavam. Kalasaalist järgmises küürus asub üks naljakas koht, kus müüakse kõike, mida annab hapendada või marineerida. Siinset hapukapsavedelikku müüakse kõigile, kes eelmisel õhtul pidutsemisega liiale läksid,“ soovitab Lenno.

Sest pidutsemiseks on Riias tõepoolest miljon võimalust. Võib teha tempoka sprindi läbi erinevate kõrtside, meeleoluka istungi mõnes nurgataguses veinibaaris, öö läbi vältava tantsumaratoni või lihtsalt sihitu hulkumise mööda salapäraseid tänavaid. Klubid on tohutu suured, menukas Rock City näiteks läbi nelja korruse.

Põnevamad öölokaalid jäävad vanalinnast üsnagi eemale. Kui jalutada vanalinnast mõttelist joont pidi Pärnu poole, leiab Skolase ja Lāčplēša iela (ehk Kooli ja Karutapja) nurgalt intrigeeriva nimega Kaņepes Kultūras centrsi ehk Kanepi kultuurikeskuse. „Seal leidub alati inimesi, nädalapäevast hoolimata. Lisaks levib seal vana kooli stiilis ehk plakatite ja flaieritena info selle kohta, mis linnas veel huvitavat toimub,“ kirjutab Lenno.

Riia pidupäevad augusti lõpus

Kevad saabub Riiga varem kui Eestisse, märtsis-aprillis võib Riias vabalt olla isegi kümme kraadi soojem kui Tallinnas. Kõik puhkeb õide nädal-paar varem kui Põhja-Eestis. Mais toimub Riias muuseumide öö, mis on üks paras logistiline peavalu, sest muuseume on palju ning järjekorrad nende uste taga pikad.

Suvedki on Riias üldiselt kuumemad kui meil ning kui sajab, siis tavaliselt vaid hoovihma. „Suviti näitab Riia turg ka end oma parimast küljest, seetõttu soovitangi hotelli asemel rentida mõni kööginurgaga korter, et kõike seda värsket kraami, mida turul pakutakse, köögis edasi vaaritada,“ kirjutab Lenno.

Ta rihib tavaliselt ühe Riia külastuse ka augustis toimuva Riia sünnipäevaürituse Rigas Svetki kanti. Siis on linn kaks-kolm päeva täis kontserdilavasid, muusikat, artiste. Tänavu peetakse samal ajal ka Hansapäevi, täpsemalt 20.-22. augustil. Riia päevade ajal toimub traditsiooniliselt rahvusvaheline vanade autode kokkutulek Rīga Retro ning üritused Vērmane aias, Doma laukumsil, 11. novembra krastmalal, Spīķeri kvartalis ja mujal.

„Sügiseti on Riia pisut melanhoolne, siis on mõnus kolada kesklinnast eemal, näiteks Agenskalsi pisikestel tänavatel. Septembris toimub ka Valge öö ehk Balta kankts, Riia sünnipäevaga võrreldes ehk rohkem kujutava kunstiga seotud, kuid ürituste valik sama tohutu. Talvel külastan Riiat detsembris, siis kui jõuluturud juba avatud, jõulukuused püsti ja linn ehitud. Riias on tohutult palju jõulukuuski,“ kirjutab Lenno „Minu Riias“.

Riia on ka kassisõpradele unistuste linn. „Igas suveniiripoes võib leida mitusada musta kassi kujulist või sellega kaunistatud eset. Must kass on linna mitteametlik sümbol tänu ühele jaburale 20. sajandi alguse vahejuhtumile;“ märgib Lenno. Nimelt soovis üks edukas kaupmees saada Riia suurgildi liikmeks ning kui tema avaldust ei rahuldatud, lasi ta oma suurgildi kõrval asetseva maja katusetornide otsa paigaldada kaks sõjakas poosis kassi, taguotsadega suurgildi poole. Kassid võeti nõukogude ajal maha, kuid nüüd saab neid tänapäevases asendis korstna otsas taas imetleda.

Riiga minnes soovitab ta varuda aega. „See on suurepärane linn rahulikuks kulgemiseks. Isegi kaarti ei pea vaatama, sest linna põhiplaan on lihtne: ühel pool on raudtee, teisele poole jääb Daugava. Mulle meeldib, et linnavõimud on kivist kesklinna igati püüdnud rohelusega ellu äratada. Riiga on tekkinud väga palju pottidesse pandud rohelust ning õnneks ka väga palju spontaanseid istumiskohakesi, kus mõnda kohalikku pirukat koos külma kaljaga nautida. Riia on ka heade toitude linn,“ kiidab Lenno ning soovitab lapata „Minu Riia“ tagumisi lehekülgi.

Mida Riiast külakostiks kaasa tuua:

1. Riia palsam

Pärineb aastast 1752, Riia kõige menukam suveniir. Lätis on populaarne sooja mustsõstramahla ja Riia palsami kokteil, seepärast võibki kauplustes näha mustsõstramaitselist Riia palsamit, aga leidub ka näiteks kirsi- ja espressomaitselisi.

2. Riekstini

Liivataignast ja karamelliseeritud kondenspiimast valmistatud pähklikesed ehk Riekstini küpsised on väga maitsvad, neid tasub korraga osta lausa kolm karpi.

3. Sklandrausis

Veidi karjala pirukaid meenutavad küpsetised. Kuramaa päritolu ja neid valmistati juba 16. sajandil. Rukkijahutaignast kausikeses on kiht kartulitäidist ja selle peal kiht porganditäidist, vahel lisatakse ka köömneid. Süüa külmalt, kõrvale teed või piima.

4. Jahimehe juust ja sõir

Imelise maitsega Jahimehe juust ehk Mednieku siers annab aimu lätlaste eriliselt paika timmitud suitsutamisoskusest. Teist juustulist, sõira, süüakse Lätis (eriti jaanipäeva paiku) palju rohkem kui meil ning neid kollaseid köömnetäpilisi kerasid võib kohata tõesti igas toidupoes.

5. Piimakaramell

… või mistahes muu Laima toode, sest paljusid neist Eestis ei müüda.

6. Läti õlu

Labietis’e tehase tootearendajad tegelevad igasuguste huvitavate kohalike taimede õllesse kaasamisega. Neil on kaks baari, üks on veidi kesklinnast eemal (seal ka nende tehas), teine on kohe bussijaamast üle tee vanalinna servas nimega „Miezis un kompānija“.