Mis on uneapnoe?

Üha enam inimesi pöördub arstide poole probleemiga, et nad norskavad valjuhäälselt. Ei osata aimatagi, et see võib olla märk tõsisest haigusest, uneapnoest, mis tähendab, et inimesel tekib magades hapnikudefitsiit. Tegemist ei ole kuigi tuntud probleemiga ning tihti ei osata abi otsida õigeaegselt. Paljud peavad unehäireid vanuse või vähese puhkuse tulemuseks.

Mis on obstruktiivne uneapnoe?

Obstruktiivne uneapnoe on kõige levinum uneapnoe tüüp, mis tähendab ülemiste hingamisteede sulgumist. Inimeste lihased lõdvestuvad sügavas unes olles ning seetõttu vajuvad pehmed koed neelus kokku.

Õhu liikumine hingamisteedes paneb neelu seinad vibreerima ning seetõttu tekib norskamisheli. Uneapnoega kaasnevad hingamisseisakud. Juhul, kui neelu seinad täielikult sulguvad, tekivad hingamispausid, kus hapniku pääs kopsudesse blokeerub. Selliseid perioodilisi pause võib ööune jooksul ette tulla mitmeid ning üks paus võib kesta mitmekümne sekundini. Tavaliselt avanevad hingamisteed tugeva norsatusega, mis on obstruktiivse uneapnoe üks tundemärke.

Enamjaolt suunavad kõrval magavad inimesed oma partnerid arsti juurde abi otsima, kuna on norskamisest häiritud ning tõenäoliselt ka ise seetõttu stressis ja unevaeguses.

Millised on uneapnoe sümptomid?

Nagu eelnevalt mainitud, on üheks esimeseks uneapnoe tundemärgiks vali norskamine ning selle vahepeal esinevad vaikuspausid, mis lõppevad taas tugeva norsatusega Inimene võib ärgata öösel tundes lämbumistunnet, ta higistab ning näeb košmaarseid unenägusid.

Uneapnoed põdev inimene on sageli päeval väsinud ning võib tunda hommikuti ka peavalu. Sageli väheneb tähelepanuvõime, mis võib kaasa tuua töö- või liiklusõnnetusi. Eestis juhtunud liiklusõnnetustest on 35 protsenti just üleväsimuse tõttu.

Millised on haigestumise riskitegurid?

Iga lisakiloga suureneb uneapnoe tekkimise võimalus ning apnoe ise soodustab omakorda ülekaalulisust. Riskiteguriteks võivad olla ka anatoomilised iseärasused, suitsetamine, alkoholi tarbimine, menopaus või pärilikud eelsoodumused.

Hapnikudefitsiidis olevatel inimestel on tunduvalt suurem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti, veresoonkonnahaigustesse ja suureneb ka insuldi ning infarkti risk.

Milline oleks lahendus?

Kahjuks on uneapnoesse haigestunute arv jõudsalt kasvamas, seetõttu on hakatud mõtlema ka erinevatele lahendustele. Kui seni on Eestis levinumateks lahendusteks olnud CPAP positiivrõhuseade, mis hoiab ülemised hingamisteed mehaaniliselt rõhu abil avatuna, või erinevad kirurgilised protseduurid, siis nüüd on võimalik leevendada probleemi suhu asetatava DentaSleepi klambriga, mis on märksa lihtsam ning odavam viis.

DentaSleepi klamber asetatakse ööseks hammaste vahele. Selle seinad haaravad hammastest ning fikseerivad lõuad asendisse, mis hoiab hingamisteid vabana. Hapnik pääseb selle abil organismi ning aitab kehal korralikult välja puhata.

DentaSleep on küllaltki mugav: õhuke, kõigest 2 mm paksune ning külgedelt nagu oma hamba pind. See nõuab vähe ruumi ning on seetõttu kergesti kaasaskantav. Lisaks hoiab seade ära ka hammaste öise krigistamise, kulumise ning takistab hammaste nihkumist.

DentaSleep seade prinditakse 3-D-s inimesele individuaalselt tema suu ning hammaste järgi. Hammastest võetav digitaalne jäljend võetakse suuskänneri abil. Protseduur on mugav, kiire ja valutu.

DentaSleep on valmistatud materjalist, mis on seni maailmas hambaproteeside ning muude suu seadmete valmistuseks kasutatavast akrüülist oluliselt turvalisem materjal. See ei tekita allergiat ega ole toksiline.

DentaSleepi saamiseks tuleb inimesel pöörduda hambaarsti poole, kes võib võtta ühendust DentaLabiga, et klamber enda patsiendile tellida. Samuti võib otse ühendust võtta DentaLabiga.

DentaLab on ka Facebookis: facebook.com/bdentalab.fi e-mail: info@dentalab.fi. DentaLab Eesti : +372 56299020