Narridele kuulub maailm
Üllar Saaremäe lavastatud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu esimene diplomitöö „Thijl Ulenspiegel“ demonstreeris läinud reedel Rakvere Teatri suures saalis publikule nalja ja laulu kaudu inimlike emotsioonide ja tunnete püsimist läbi aegade. Lavastus viib teatrisõbrad keskaja lõppu, kus tegevus põimus võtmetegelase Thijli (Karl Robert Saaremäe) pööraste rännakute ümber.
Katarina Tomps
Lavastuses teevad kaasa kõik 19 teatrikooli lõpetajat, kellest seitse on vene keelt emakeelena kõnelevat noort. See on esimene segakursus Eesti teatriõppe ajaloos.
Lavastus „Thijl Ulenspsiegel“ sündis Grigori Gorini näidendil ja Charles de Costeri romaanil „Legend Thijl Ulenspiegelist“ põhinevatel motiividel. Üllar Saaremäe toob lavale ka need teemad, mille Gorin näidendist välja jättis.
Ajastu vaimu annavad edasi näitlejate kostüümid: kirjud mustrid, puhvis varrukad ja meeste “moodsad“ fallost meenutavad häbikapslid, mida tol ajal uhkusega kanti. Küll aga ei õhku keskaegsust lavakujundusest. Lava tagaplaanile jääb lihtne ja universaalne, kuid üsna iseloomutu ustega puitsild, mida kasutatakse rohkem väli- kui siseruumina. Lavastuslikult huvitavaks lahenduseks osutus aga mäng suure lavale laskuva peegliga, mis annab võimaluse uue ruumilise mängupaiga loomiseks. Eriline valguskujundus tekitab lavastuse lõpuks sügava ja tumeda miljöö.
Minimuusikal
Suure osa lavastusest täidab muusika, mistõttu võib nähtut nimetada koguni minimuusikaliks. Muusikalised etteasted on kahe funktsiooniga: illustreerivad ja jutustavad. Viimased neist viivad vahepealseid tegevusi edasi.
Haruldased on noorte treenitud lauluhääled. Võimsad on nii ühised kui individuaalsed etteasted. Minu jaoks kujunesid lavastuse liigutavaimateks hetkedeks Nele (Getter Meresmaa) soolonumbrid ning Thijli ja kindrali naise Anna (Liisu Krass) tantsuline esitus, mida samuti saadab Nele kirglik laul. Nii mõnigi koreografeeritud etteaste jääb siiski küsitavaks, sest tants ja laul pidurdavad liigselt tegevuse jätkamist.
Kavalad rollid
„Thijl Ulenspiegel“ on lõpulavastuseks igati sobiv, võimaldades noortel näitlejatel peale mitmes rollis näitlemise ka laulda ja tantsida.
Lisaks säravale Thijllile paistavad etenduses silma alati näljane Lamme (Märten Matsu), kes mõjub stseenides kui kirss tordil. Samuti tasub esile tõsta äraandjast kalakauplejat Judocust (Mihkel Vendel), hullu Katelijnet (Jaune Kimmel) ning timukat (Tanel Ting), kes oma lihtsuses on lausa humoorikas.
Noorte rollis püsimine on muljetavaldav. Suures koosseisus laval olles märkas terav silm ka taustal tegutsevaid näitlejaid, kes ei anna endast vähem kui esiplaanil kõnelejad. Vene näitlejate temperament mõjus mulle kui vaatajale elavdavalt, särtsakalt. Olgugi, et Thijli rännakud leiavad aset 16. sajandil, võib selles loos näha kaasaegse ühiskonna peeglit, ainult teiste tegelastega.
Lõbus narrieepos ei küsi vaataja vanust, kuid loodan, et kangelase Thijliga satuvad seiklema paljud koolinoored. Esietendusel võeti diplomilavastus „Thijl Ulenspiegel“ vastu pika südantsoojendava aplausiga. Jäägu see aplaus neid särasilmi saatma terve nende pika näitlejatee.
„Narridele kuulub maailm!“ lausus söekandja Klaas (Ringo Ramul) ja ulatas oma pojale Thijlile narrimütsi. Foto: Gabriela Liivamägi
- septembril esietendus Rakvere Teatri suures saalis (TÜ VKA) 11. lennu esimene diplomilavastus. Narrieepose „Thijl Ulenspiegel“ lavastaja on Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Leppik, koreograaf Oleg Titov, helilooja Olav Ehala, helikujundaja Vootele Ruusmaa.
