Raamatukogu kui Ukraina sõjapõgenike kogukonnakeskus, on üles leitud
Rakveres on Ukraina sõjapõgenike kokkusaamiskohaks on mõeldud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kolmandal korrusel olev lasteosakond. „Kogukonnakeskusena on raamatukogu üles leitud, iga päeva jõuab siia mõni pere, saame anda lastele annetuskampaaniaga tulnud kunsti- ja kirjatarbeid, olen näinud, kuidas väiksemad lapsed raamatukogus ilusti mängivad,” rääkis Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg. Ta märkis, et info raamatukogu kui Ukraina sõjapõgenike kokkusaamispaiga kohta jõuab enamasti suust suhu. Ka sõjapõgenike vastuvõtukeskuses on teave olemas, samuti plaanitakse lähiajal tõlkida ukraina keelde ka muu raamatukogu teenuseid ja võimalusi tutvustav info.
Ukrainakeelsete raamatute tellimus on Õunapuu-Seidelbergi sõnul veel ootel, sest Ukraina kirjastuste ladudele pole praegu ligipääsu, küll on raamatukogupere koondamas veebiallikaid, kust leida ukrainakeelseid e-raamatuid ja muinasjutu podcaste, et sõjapõgenikud saaksid oma emakeelsele kirjandusele sel moel ligi.
„Rakveres elab praegu suurusjärgus 120 Ukrainast tulnud inimest, tahame kutsuda neid edaspidi meie keelekohvikusse ja saada nende endi käest teada tagasisidet, mida nemad ootavad, sest meie võime ju asju välja pakkuda, aga neil on hoopis teised ootused,” rääkis Kaili Õunapuu-Seidelberg.
Raamatukogud üle Eesti on teinud oma saalides ukrainakeelsete raamatute väljapanekud. „Kui sa midagi välja paned, siis see leitakse üles,” ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu juht ja lisas, et paraku on levimas ka müüte. „Teatavasti ei osta raamatukogud enam Vene kirjastustelt raamatuid ja meilt on küsitud, kas me veel venekeelseid raamatuid laenutame. Siin ei ole küsimustki – need raamatud, mis meie kogudes on, neid me kuidagi ei hävita. Venekeelse kirjanduse lugemine on väga teretulnud. Ainult et Vene kirjastuste väljaantud raamatuid me ei hangi, vaid püüame leida lahenduse, ostes nüüd venekeelseid raamatuid teiste maade kirjastustelt,” selgitas Kaili Õunapuu-Seidelberg.
Raamatukogu direktor tõi ka välja, et laenutustest on märgata, et ei võeta mitte ainult Ukrainat puudutavaid raamatuid, vaid tõusnud on nende laenutuste arv, mis puudutab infosõda, propagandat, Putini Venemaad. „Kui miskit on ühiskonnas teoksil, siis inimesed kipuvad lisainfot hankima,” ütles Õunapuu-Seidelberg.
Katrin Uuspõld
