Rakvere Teatrigaleriis seati üles viis uut näitust
Möödunud neljapäeval, mõned päevad enne Rakvere Teatri 81. hooaja alanuks kuulutamist avati teatris ka mitmed uued näitused.
Laupäeval esietendunud põhjamaine armastuslugu „Charlotte Löwensköld“ viib meid rändama mõisamaailma. Sel puhul on teatrimajas välja pandud kaks mõisanäitust – kohvikus Palmse mõisnike Pahlenite suguvõsa kuulsamate meeste portreed ning teatrigaleriis Sagadi mõisa väljapanek, mis keskendub vanadele interjööridetailidele ja inimestega seotud esemetele.
Palmse mõisa ja teatri koostööna on teatrikohvikus väljas ajalooline näitus, mis tutvustab Palmse mõisas sündinud ja elanud kuulsusrikkaid sõjaväetegelasi, eelkõige Peter Ludwig von der Pahlenit, kes osales vene tsaar Paul I troonilt tõukamises ja tapmises. Lisaks tutvustatakse Palmse mõisa 19. sajandil valitsenud mõisahärrasid Carl Magnus ja Alexander von der Pahlenit. Näitust ilmestavad erinevad Pahlenite suguvõsa vapid ja mõisavaated.
Mõisa ajaloolist mööbliekspositsiooni tutvustab originaaltool 19. sajandist, mis leiti Palmse mõisa supelmaja varemetest 1970-ndatel aastatel.
Sagadi mõis on Haljala kihelkonna suurim ning ka vanim mõis, esmased kirjalikud teated pärinevad juba aastast 1469. Enam kui 250 aastat kuulus Sagadi von Fockide aadliperekonnale, nende ajal on mõisasüda saanud ka oma tänaseni säilinud ilme. Alates 1987. aastast tegutsevad Sagadi mõisas metsamuuseum ning mõisamuuseum. Neist viimase kogudel põhinebki antud näitus.
Sagadi mõisa härrastemaja on täidetud ajaloolise ajastutruu mööbliga, neist valitud esemed ilmestavad ka teatris üles seatud näitust. Lisaks on eksponeeritud hulk 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse mõisarahva igapäeva eluoluga seotud esemeid. Väljapanekut ilmestavad erinevate aegade jooksul Sagadi härrastemaja tubade seinu katnud tapeetide näidised, ajaloolised fotod ning trükised. Esindatud on ka Sagadi mõisa kodukirikust ehk Esku kabelist pärinevad esemed.
Teatrigaleriis saab kaeda ka Eve Ermanni näitust „Roostevärviline“. Väljapaneku kirjelduses seisab, et valminud maalide üheks algimpulsiks on olnud töö ajaloolistel objektidel, tehes interjööride värviuuringuid ning teostades seinamaalingute konserveerimis- ja restaureerimistöid. Puutudes kokku huvitava ja väärtusliku materjaliga, mis hilisemas tööprotsessis paratamatult kinni kaetud saab ja osaliselt lihtsalt kaob: eri ajastute kihistused, erinevad värvigammad, kulumisaste. Parandades muutub see tihti uueks, kaotades oma väärtusliku paatina.
Teatri väikeses majas on aga üleval „Alibi“ lavastuse trupi fotonäitus „Asitõendid“. Lavastuse „Alibi“ pool ettevalmistusest toimus kodustes tingimustes – iga näitleja omaenda turvalises ruumis, kohtudes teistega vaid virtuaalselt. Nii märgati igapäevaselt enam seda, mis enda ümber, kuid seostumas lavastuse teemadega. Lavastuse juurde võisid mõtted viia nii pannil valmis saanud omlett kui ka juhuslik kritseldus tänavapostil. Viis näitlejat ning lavastaja jäädvustasid näituse tarbeks prooviprotsessi ja omi mõtteid. Üheskoos ja üksi kogetut. Ideid, stseene ja pilte, millest kõik on alguse saanud.
Väikese maja kohvikus saab näha Athena Maja Huvikooli keraamikastuudio näitust „Tänu savile“. Väljapanekul on näha reljeefid ja vormid, põletatud 900–1240-kraadises kuumuses maapõletuses, rakupõletuses ja kõrgkuumusahjus.Noorte savihuvliste juhendajaks on Eliko Kajak.
Kuulutaja
