Vallajutud: Vihula vald
Kui Siseministeerium tänavu oktoobris avalikustas oma järjekordse analüüsi kohalike omavalitsuste võimekuse indeksist, siis tabas üllatus Vihula valda ennastki: selgub, et see rannaäärne omavalitsus on omas kategoorias – vähem kui 2000 elanikku – Eestis kõige võimekam. Ka koht üldises pingerivis pole sugugi paha: 40.
Aivar Ojaperv
Seekordne analüüs kajastab perioodi 2010-2013. Kui aga analüüsida omavalitsuste võimekust vaid 2013. aastal, siis on Vihula koht üldises pingerivis veelgi kõrgem – 36. Ning edasiminek võrreldes eelmise perioodiga (2006-2010) on samuti tubli, eelmises pingereas oli Vihula vald 75. kohal.
Inetust pardipojast rikkaks pruudiks
Vihula vald oma praegusel kujul tekkis 1990ndate teises pooles, kui liitusid Vihula ja Võsu vald. Vergi sadama lähistel sõna otseses mõttes paadikuuriks või laoruumiks ehitatud hoones tegutsenud vallamaja kolis Võsule ja liitunud omavalitsuse nimeks sai Vihula vald. Aga probleemid jäid.
Umbes samal ajal liikus Lääne-Viru ajakirjanike seas pisut kohatu nali: kui millestki kirjutada pole, siis helista Vihula valda, sealt leiad kindlasti järjekordse skandaali! Esmalt Võsu valla, aga seejärel kaasavarana ka ühinenud Vihula valla kohalik poliitikaelu oli nii sassis, kui üldse olla sai. Kohaliku elu edendamise asemel tegeles volikogu omavaheliste suhete klattimisega ja seda mitte ainult ühel valitsemisperioodil, vaid ikka mitu koosseisu järjest. Isegi kohut käidi: volikogu liige kaebas täitevvõimu tegevuse peale. Pidevalt vahetunud vallavanemate ja volikogu esimeeste üle ei suutnud enam elanikud järgegi pidada.
On siis nüüd, viimaks ometi, kätte jõudnud kodurahu aeg? „Viimased kohalikud valimised võitis valimisliit (Vaba Vallakodanik – toim.), kuid esimese hooga üritasid erakonnad meile kambakat teha,“ meenutas vallavanem Annes Naan. „Aga nende koostöö vaid nädalakese kestiski. Seejärel hakkas valimisliit ise erakondadega läbi rääkima ning kutsusime koalitsioonikaaslaseks Reformierakonna. Meil on nüüd küll ülinapp häälteenamus (7 vs 6 – toim.), kuid ametite valimise ajal liit püsis ja hiljem on juba nii läinud, et volikogu otsused saavad rohkem poolthääli kui koalitsioonis kohti.“
Annes Naan ei ole sugugi nõus oma naabri ja kolleegi, Kadrina vallavanema Erich Petrovitsi arvamusega, et vald, kus on alla 5000 elaniku ja 2000 maksumaksja, pole jätkusuutlik. „Muidugi võib vallavalitsus istuda, vegeteerida ning mitte midagi teha,“ nentis Naan. „Aga saab ka palju korda saata ning vallale kasu tuua. Ning elanike ja maksumaksjate arv ei ole ainumäärav. Näiteks oleme ainus Lääne-Virumaa vald, kes ei saa riigi tasandusfondist toetust. Ja saame ikka hakkama! Meie ainsas koolis, Võsu Põhikoolis, on õpilasi vähe, 6-8 last klassis, ja kui riiklikust strateegiast lähtuda, siis peaksime moodustama liitklassid, et õpetajad normaalse palga saaksid. Me pole seda teed läinud, suudame valla rahakotist riigi poolt antavale poole juurde maksta ning eraldi klassid säilitada.“
„Maksame ka õpilaste vabaajaringid kinni, mida ei tee sugugi mitte kõik omavalitsused,“ jätkas vallavanem. „Oleme võimelised oma teid, mida on hõredale asustusele vaatamata kilometraazhilt palju, mitte ainult hooldama, vaid ka remontima jne. Nii et mina küll ei saa öelda, et me hakkama ei saaks. Mis liitmistesse-ühinemistesse puutub, siis oleme piisavalt hea pruut ja ei pea end ise pakkuma minema.“
Võsu kui suvituskoha populaarsus tõuseb
Ja kust see jõukus ning hakkama saamine siis tuleb? Jõukus on muidugi suhteline, ärge võtke seda sõna täht tähelt, mõeldud on jõukust Eesti omavalitsuste üldist taset arvestades.
„Tulumaksulaekumise tõusu planeerisime eelarvesse 4 protsenti, kuigi lootsime, et see on konservatiivne. Oligi konservatiivne, isegi liiga, tegelikult suurenes laekumine 12 protsenti,“ selgitas Naan.
Ja kelle arvelt siis? Koosneb ju vald põhimõtteliselt vaid ühest (suvitus)asulast Võsust, kus 7 kuud aastast on tõeline vaikelu, ja siis suhteliselt laiale territooriumile pillutatud väikeküladest. Turism ehk? „Paljud inimesed käivad Tallinnas tööl, meilt on pealinna suurusjärgus 80 kilomeetrit,“ loetles Naan. „Ja mis seal salata: paljud jõukad inimesed on end Vihula vallas asuvasse suvemajja sisse kirjutanud. Tegelik elanike arv ja registris olevate inimeste arv ei ole vastavuses, aga erinevalt paljudest teistest on Vihula vallas suhe valla kasuks. Töökohti meil vallas palju pole, aga need, mis on, on heal järjel ja maksavad töötajatele head ning isegi väga head palka.“
Võsu alevikus tegutsevad ettevõtjad peavad oma kasumi teenima suvekuudel ja kui nad on osavad ning usinad, siis annab ka teenida: Võsu kui suvituskoha populaarsus on viimastel aastatel taas tõusnud ja alevik on südasuvel lausa ülerahvastatud. Isegi nii, et tänavu juhtus ennekuulmatu lugu: täiesti tavalisel (suur)üritusevabal päeval oli Võsul korralik liiklusummik! Mis siis veel Rannafesti, Viru Folgi ja muude ettevõtmiste aegsest melust rääkida.
„Inimesed on mõistlikud. Eks omavahelistes jutuajamistes kindlasti kurdetakse ka selle suvise rahvamassi üle, kuid vallamajja pole ükski ametlik kiri jõudnud,“ märkis Annes Naan. „Saadakse ju aru, et kaudselt on sellest kõigest kasu.“
Järgmiseks hooajaks (taas)avatakse Võsu sadam. Ametlikult küll kalasadam, aga eks sinna mahuvad ka turistide kaatrid-purjekad, nii et melu jätkub.
Vihula vallamaja asub Võsul vanas rannaklubi hoones. Vallavanem Annes Naani sõnul vajab maja remonti, kuid vallas on ka kiireloomulisemaid töid ning nõnda on vallamaja renoveerimist pidevalt edasi lükatud. Foto: Aivar Ojaperv
Vihula vald
Rahvaarv: 1953
Pindala: 364,91 km²
Suurim asula: Võsu (426 elanikku)
Koole: 1
Lasteaedu: 3 (lasteaiarühma)
Külasid: 52
