Virumaa korteriühistute foorumil keskenduti keskkonnaküsimustele
Sel nädalal korraldas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) Virumaa foorumi. EKÜLi juhatuse esimees Andres Jaadla kõneles Rakveres korraldatud pilootprojektist, mille käigus jagati üheksale ühistule ligi kolmsada korterisse mõeldud bioprügianumat ning korraldati veebikoolitused sorteerimise kohta.
„Arvasime algselt, et inimeste teadlikkus prügi sorteerimisel on madal, kuid küsitlused näitasid, et tegelikult teatakse päris hästi, mida kuhu võib panna,“ ütles Jaadla.
Jaadla tõi välja, et ühistute suhtumine ja valmisolek on väga erinev. „Tunda on põlvkondadevahelist erinevust. Näiteks Mõisavälja 12 korteriühistus, kus on valdavalt noored pered, haarati mõte lennult,“ rääkis Jaadla. Seevastu ühes Kungla tänava korteriühistus oli kuuekümnest korterist vaid viis valmis bioprügianuma kasutusse võtma.
Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat nentis, et paraku sisaldavad biojäätmed täna siiski väga palju muud, mis sinna ei kuulu. „Kui autojuht ei märka, et bioprügikonteineris on kilekotte või muud, mis sinna ei kuulu, siis jõuab see komposteerimisele,“ rääkis Raamat ja selgitas, et see tähendab rasket lisatööd, sest kile ja muud kompostimiseks sobimatud asjad tuleb sõelumise ja ümbertöötlemise käigus kätte saada. „Väga energiamahukas on vale prügi väljasõelumine ja kõike plasti kätte ei saagi,“ ütles Raamat.
Biojäätmeid kompostitakse jäätmekeskuses aunkompostimise põhimõttel ning valmis kompost läheb põldudele, nii nagu ka komposteeritud reoveesete.
Lääne-Viru jäätmekeskuse peaspetsialist Kaire Kriisa märkis, et 98st korteriühistust, kes on tänaseks liitunud biojäätmete äraveoga, umbes poolte puhul läheb kirja tühisõit, sest biojäätmed sisaldavad näiteks kõikvõimalikke pakendeid. Sel juhul saab korteriühistu tühisõiduarve ning rikutud biojäätmed liigituvad olmejäätmete alla.
Kriisa tõi välja levinud vea, et paljud inimesed koguvad korralikult biojäätmed kilekotti ja viskavad siis biojäätmete konteinerisse, aga visata tuleks ilma kilekotita.
Uue jäätmeseaduse kohaselt tuleb biojäätmed tekkekohal koguda liigiti ning anda need üle jäätmevedajale või komposteerida kohapeal. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmevedu. Rakvere linna puhul on kõigil korteriühistutel ja eramajapidamistel vaja teavitada 6. augustiks Lääne-Virumaa jäätmekeskust, kas biojäätmed kompostitakse kinnistul või antakse üle. Väga mitmed omavalitsused on Keskkonnainvesteeringute keskuse projekti rahastusel oma elanikele soodustingimustel biokompostreid ja biomahuteid pakkunud.
Kui paljud korteriühistud alles räägivad läbi biojäätmete konteineri asjus, siis näiteks Rakvere korteriühistu Tuleviku 10 alustas biojäätmete eraldi kogumisega omal algatusel juba viie aasta eest ja maja ees on biojäätmete süvamahuti. „Alguses toodi prügi valede kottidega, siis tegin märkuse. Viie aastaga on inimesed aga ära harjunud ja teavad juba, mida ja kuidas sinna panna. Probleeme pole olnud,“ rääkis ühistu juhatuse liige Malle Vilu. Süvamahutit tühjendatakse kord kuus ja Vilu sõnul sellest piisab.
Keskkonnaameti Lääne-Virumaa büroo inspektor Kristi Traus selgitas, et korteriühistute jäätmeprobleemidega tegeleb kohalik omavalitsus, kuid kui garaažiühistute juures teostatakse ebaseaduslikke autode lammutustöid, sekkub keskkonnaamet. Tema sõnul on ette tulnud juhtumeid, kus sõidukit lammutatakse, tekib lekkeid, vana õli koguni põletatakse, selle asemel, et see ohtliku jäätmena üle anda.
Probleemiks on kujunenud ka veekaitsevöödis kompostimine ning riisumisjäätmetega veekogu äärte täitmine. „Veekaitsevööndis on lubatud põhimõtteliselt ainult riisumine,“ märkis Kristi Traus ja soovitas Maa-ameti kaardilt täpselt järgi vaadata oma kinnistu kaitsevööndi andmed.
Inspektor Liisi Tampere tõi välja juhtumid, kus inimene helistab kuulutuse peale jäätmevedajale, kes ta vana mööbli ja prügi ära viib ning siis selgub, et see prügi on jõudnud metsa. „Jäätmeid tohib üle anda ainult selleks jäätmeveoks luba omavatele isikutele. Kui leiame metsa alt prügihunniku, kust mõnel paberil on teie andmed, siis saate maksta topelt: jäätmevedajale ja meile. Trahvi saavad nii jäätmete üleandja kui vastuvõtja,“ selgitas Tampere.
Samuti rõhutasid inspektorid, et lõkkes tohib põletada ainult puhast puitu. „Inimeste harjumust on rakse muuta, meile on öeldud, et mööblit ja rehve on ju vanasti põletatud ja see „mõnus praks“ peaks ikka kuulda olema,“ tõi Tampere näiteks. Keskkonnaametile laekub võrdlemisi palju teateid jäätmete põletamise kohta lõkkes, paljud neist edastab ka Päästeamet, kes on mõnel põlengul need tuvastanud ning keskkonnaamet alustab selle põhjal menetlust.
Samuti on oluline kooskõlastus keskkonnametiga kui on plaan lammutatud hoone materjale taaskasutada pinnase täiteks.
Katrin Uuspõld
