1. juulist jõustub uus isapuhkuse süsteem

Alates 1. juulist 2020 on peredel põhjust rõõmustada lisaks perelisale ka isapuhkuse pikenemise üle.

Riik muudab taas vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi ning alates 1. juulist pikeneb isapuhkus kümnelt kalendripäevalt 30 kalendripäevani. Lisaks hakatakse maksma isale täiendavat vanemahüvitist. Muudatuse eesmärk on võimaldada isadel rohkem osa võtta laste kasvatamisest.

Uus süsteem jõustub alates 1. juulist 2020, see tähendab, et see kehtib nendele isadele, kelle laps sünnib tänavu 1. juulil või hiljem.

Praegu on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Tuleb arvestada, et kui laps sünnib varem kui 1. juuli 2020, kehtib isale veel vana kord.

Kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana korra järgi ära oma õiguse kümnepäevasele isapuhkusele, kehtib talle vana süsteem ning tal ei ole õigust hiljem võtta välja ülejäänud 20 päeva puhkust isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil või hiljem.

Täiendava vanemahüvitise saamise ajal ei tohi isa töötada. Ka isadel, kes ei käi tööl, on samuti õigus saada täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest.

Vanemahüvitise suuruse arvestamiseks lahutatakse esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa täispikka kalendrikuud (ehk keskmine raseduse pikkus, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud). Vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Isapuhkuse saamiseks tuleb teha avaldus oma tööandjale, kus märgitakse lapse eeldatav sünnitähtaeg, lapse ema nimi ning tema isikukood. Juhul, kui laps on juba sündinud, tuleb tööandjale teada anda lapse nimi ja isikukood.

Edward Otsa,

õigusnõustaja