1040: abivalmi leedi Godiva kangelaslik tegu

Legendi järgi ratsutas täna 980 aastat tagasi, 10. juulil 1040. aastal leedi Godiva alasti läbi Coventry linna, et sundida oma abikaasat vähendama inimeste maksukoormust, kuna linnaelanikud ei suutnud nõutud makse tasuda.

Allan Espenberg

Leedi Godiva oli aristokraat, anglo-saksi krahvinna, Kesk-Inglismaal asuva Coventry linna ja selle ümberkaudsete maade isanda, Mercia krahvi Leofrici abikaasa. Naine sündis umbes 980. või 990. aasta paiku.

Eksisteerib legend, mille kohaselt armastas leedi Godiva abikaasa üleliia raha ja hõbedat, mistõttu ei lasknud kunagi mööda võimalust tõsta oma õnnetute alamate maksukoormust. Godiva ise oli abikaasale täielik vastand: alati lahke ja vaga. Ta vaatas südamevalu ja kaastundega, kuidas väikelinna elanikud annavad oma viimase raha Leofrici kukrusse, mis täienes iga päevaga üha enam ja enam. Naine palus pidevalt oma mehelt, et ta vähemalt natukenegi vähendaks maksusummasid, et lihtinimeste elu poleks nii piinarikas ja vaene. Kuid krahv ainult naeris krahvinnale näkku, öeldes, et pole viga midagi, küll nad hakkama saavad.

Julma krahvi sündsusetu nõudmine

Rahvalegendid ja ajaloolised allikad on ühel meelel selles, et 1040. aastal jõi krahv Leofric ühel järjekordsel prassingul end maani täis ja koju saabudes kutsus enda juurde krahvinna. Vaadanud oma abikaasa tähelepaneliku pilguga üle, olevat ta küsinud, kas naine soovib tõesti makse vähendada, et lihtinimeste elu paremaks muuta. Leedi Godiva hakkas taas oma abikaasat anuma, et Leofric õnnetuid linnakodanikke säästaks.

Seejärel teatas krahv, et ta on nõus oma abikaasa soovi täitma, kuid selleks olid omad tingimused ja naisel tuli teha mõningaid järeleandmisi. Godiva oli kõigega nõus, kuigi ta ei teadnud, milliseid järeleandmisi temalt nõutakse. Hakates valjusti naerma, ütles Leofric, et ta võib vaesemate inimeste maksud üldse tühistada, kui Godiva sõidab talle nii armsa linnakese tänavatel hobusega, istudes looma seljas täiesti alasti.

Purjus krahv oli absoluutselt veendunud, et tema naine saab sellise ettepaneku peale tigedaks, keeldub seda tingimust täitmast ning sel juhul on maksusoodustuste teema igaveseks lukus. Kuid Godiva ei mõelnud praktiliselt üldse ja oli koheselt nõus abikaasa soovi täitma. Alasti ratsutamine linna määrati 1040. aasta 10. juulile.

Uudised krahv Leofrici sensatsioonilisest trikist levisid väikelinnas kiiresti. 10. juuli hommikul olid kõigi majade uksed ja isegi aknaluugid tihedalt suletud: inimesed tegid seda sügava austuse ja armastuse märgiks oma emanda vastu. Teise versiooni järgi olevat Godiva ise palunud linlastel uksed ja aknad sulgeda, et oma häbist võitu saada.

Legendi kohaselt julges alasti krahvinnat piiluda vaid üks loll talupoeg, kes puuris selleks seina sisse augu. See mees oli Peeping Tom ning ta kaotas samal hetkel silmanägemise, kui nägi, kui ilus oli krahvinna. Selle loo põhjal sai alguse ka komöödiasari Peep Show. Tegelikult lisati Tomi juhtum legendi hiljem ja seda sündmust ei saa kindlasti tõestada.

Leedi Godiva pidas väärikalt ja auga vastu katsumusele, mille oli tema eluteele veeretanud saatus ja hooletu abikaasa. Kainenenud Leofric oli vapustatud naise kangekaelsusest ja kindlameelsusest, mistõttu ta ei saanud oma lubadusest taganeda. Nii tühistati linnakodanike senised maksud.

Godivat austatakse tänapäevani

See on väga ilus muinasjutt ning selles loos on olemas kõik kohustuslikud elemendid: imekaunis naine, kaabakast abikaasa ja meeletult ausad inimesed, kes ei mõtle pattude peale. Aga kas sel muinasjutul on ka mingit tõepõhja all ja kas seda sündmust üldse toimuski?

On teada, et kolm aastat pärast väidetavat alastiratsutamist ehk 1043. aastal asutas krahv Leofric Coventry linna benediktlaste kloostri, mis tegi linnast ühe tuntuma asula tervel Inglismaal. Abielupaar annetas kloostrile tohutuid rahasummasid, mis tegi sellest riigi ühe jõukama kloostri. Hiljem sai klooster veelgi rikkamaks, sest leedi Godiva annetas enne surma kogu oma vara kloostrile. Mõlemad abikaasad on ka sinna maetud. Kui Leofrici surma-aasta on teada (1057), siis Godiva suri aastate 1066 ja 1086 vahel.

Ajaloolased väidavad, et Coventry elanikelt ei võetud tõepoolest mõnda aega maksusid, kuid see juhtus alles alates 1057. aastast. Kas tõesti ootas leedi Godiva 17 aastat käed rüpes, millal tema abikaasa korraldus jõustub? Väga kahtlane.

Lisaks võib teha veidi aritmeetikat. Kuna on teada leedi Godiva umbkaudne sünniaasta, siis pidi ta oma alastiratsutamise ajal olema 50- või 60-aastane. Keskajal oli inimeste eluiga umbes 40 aastat, aga 60aastased mehed ja naised nägid enamasti välja täiesti raugastunud vanuritena. Leedi niisugune vanus annaks sündmusele aga hoopis teistsuguse vaate.

Kuna keegi pole suutnud selle legendi tõepärasust tõestada või seda ümber lükata, siis on lugu leedi Godiva ratsutamisest jäänud igaveseks maailmaajalukku. See lugu on innustanud väga paljusid kunstiinimesi ja Godivast on loodud hulgaliselt teoseid. Näiteks maalikunstnikud on kujutanud krahvinnat enamasti imekauni ja ideaalse kehaga nümfina. Leedi Godivast on kirjutatud ka poeeme ja romaane, loodud laule ja oopereid, tehtud mängufilme ja teatritükke, talle on püstitatud mitmeid ausambaid. On olemas isegi Godiva šokolaad.

Leedi Godiva kui Coventry linna üks tuntumaid sümboleid elab edasi ka tänapäeval. Juba kaheksa sajandit on Coventry linna elanikud tähistanud igal aastal Godiva mälestuspäeva rahvapidustuste ja rongkäikudega. Pidustuste programmi kuulub ka omapärane iludusvõistlus, millest osavõtjad peavad kandma 11. sajandi rõivaid. Lisaks peavad kõik missikandidaadid olema heledajuukselised, sest legendi järgi oli Godiva olnud blond. On ka selliseid konkursante, kes heidavad endalt kõik riided maha ning poseerivad niimoodi pealtvaatajatele ja fotograafidele.

Edmund Blair Leightoni maal hetkest, mil kokkulepe sõlmiti. Foto: wikipedia.org