Nägemisabivahendid riigi soodustusega
Kui tavapäraste silmamurede puhul aitavad nägemisteravust korrigeerivate vahenditena prillid ja läätsed, teinekord ka korralik uni ja silmade tervist toetav toitumine, siis keerukamad probleemid võivad olla pöördumatud. Sellistel puhkudel aitavad elukvaliteeti hoida ja igapäevaeluga toime tulla nägemisabivahendid.
„Kui silmanägemine on tugevalt kahjustada saanud, siis saab abi erinevatest abivahenditest, nii et inimesel on võimalik paljude harjumuspäraste tegevustega jätkata. Nägemise nõrgenemise põhjuseid võib olla erinevaid,“ selgitas Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas. Sagedasemateks vaegnägemise põhjusteks on vanusest tingitud kollatähni kärbumine ehk AMD ja glaukoom. Mida varem haigus avastada, seda tõhusamaid lahendusi saab pakkuda.
Eesti Nägemistervisekeskus on üks neist ettevõtetest, kes pakub nägemisabivahendeid riigi soodustusega. „Kvaliteetsed abivahendid võivad olla üsna kulukad, kuid tänu riigi toetusele on need paremini kättesaadavad. Nägemispuudega inimesel endal tuleb tasuda 10–50% talle vajaliku vahendi hinnast,“ märkis Hallikas. Riigi soodustusega saab abivahendi soetada tõendi alusel, mille väljastab sõltuvalt abivahendi funktsioonist optometrist, perearst või silmaarst.
Abi ühest kohast
Alates 2020. aastast on muutunud abivahendi saamine mugavamaks, sest ei ole enam eraldi tarvis taotleda abivahendi kaarti. Eesti Nägemistervisekeskusest saab kogu vajaliku abi, sest optometrist saab väljastada abivahendi soetamiseks vajaliku tõendi ning ühtlasi nõustada vahendi määramisel.
„Parima lahenduse pakkumiseks ootame vaegnägijat vastuvõtule, et konkreetselt tema vajadustest lähtuvalt sobivaim nägemisabivahend leida. Määrame abivahendi ja juhendame, kuidas seda kasutada,“ lisas Hallikas.
Nägemisabivahendeid on nii ajalehe lugemiseks, teleri vaatamiseks kui ka arvutiga tööks. Eesti Nägemistervisekeskus pakub peamiselt Eschenbachi kvaliteetseid suurendavaid optilisi abivahendeid.
Spetsiaalsed TV-prillid suurendavad kaugel (al 3 meetrit) asuvaid objekte. Selliseid prille on mugav kasutada ka näiteks spordiüritusel, teatris või kinos käies. TV-prille saab seadistada sangade juures olevast nupust.
Digitaalsed luubid aitavad suurendada tekste ja pilte. Parema suurenduse saavutamiseks on sellistel luupidel leedvalgustus ning mugavat kasutamist võimaldab puutetundlik ekraan. Sõltuvalt otstarbest saab valida digitaalse 4,3’’ ekraaniga käsiluubi ja kaasaskantava 12’’ ekraaniga luubi vahel.
Valgustusega kolm ühes luubil on kolm vahetatavat läätse suurendusega 2,5 x, 5 x ja 16 x. Leedvalgustusega luup on mugav ja käepärane vahend tekstide ja piltide suurendamiseks. Lisaks sellisele universaalsele luubile on valikus iidse tarkusekivi sarnane kuplikujuline valgustusega luup, mis aitab paremini valgustada pinda ja tänu sellele suurendab paremini ja selgemini.
Need on vaid mõned näited nägemise abivahenditest, mis aitavad parandada vaegnägijate elukvaliteeti. Vaegnägijaks loetakse Eestis inimest, kelle nägemisteravus on prillidega korrigeeritult paremini nägeval silmal alla 30 protsendi ehk 0,3 või kelle vaateväli on kitsam kui 30 kraadi. Optilised abivahendid ja nägemistreening teevad paljud täpsust nõudvad tegevused ja lähitööd võimalikuks ka nõrgema nägemisega vaegnägijale.
Eesti Nägemistervisekeskuse kabinetid asuvad Tallinnas Virbi 10, Rakveres Laada 29 ja Narvas Tallinna mnt 25. Broneeri aeg: info@silmatervis.ee või helistades 324 0301 või 660 2553. Vaata lisaks www.silmatervis.ee
