1479: sündis Mona Lisa modell
15. juunil 1479. aastal sündis Lisa Gherardini, kes abiellus 15aastasena Firenze tuntud kaupmehega, kuid maailmakuulsaks sai hoopis teisel põhjusel. Väidetavalt oli ta kunstnik Leonardo da Vinci tuntuima maali „Mona Lisa” modelliks.
Allan Espenberg
Maali „Mona Lisa“ ehk „La Gioconda“ täielik nimetus on „Emand Lisa del Giocondo portree“. Renessansiajastu kunstnik Leonardo da Vinci (1452-1519) maalis selle põhiliselt aastatel 1503-1505, kuid täiendas seda oma surmani. Praegu asub maailmakuulus õlimaal Pariisis Louvre’i muuseumis.
Selle maali üle on vaieldud juba sajandeid ja seda tehakse tänapäevani, sest kaheldakse isegi selles, kas Leonardo da Vinci oli ikka maali autor. Lisaks huvitab teadlasi, keda on sellel kujutatud, miks Mona Lisa naeratab jne. Maali kohta on esitatud arvatavasti sadu erinevaid hüpoteese.
„Mona Lisat“ peetakse maalikunstiajaloo kõige tuntumaks portreeks ja järelikult huvitab paljusid ka sellele maalitud isik. Kuigi päris sajaprotsendilist veendumust ei ole, arvatakse siiski, et kunstniku modelliks oli Firenze rikka siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo abikaasa Lisa Gherardini (1479-1542).
Taoline info pärineb eelkõige Itaalia kunstniku ja kirjaniku Giorgio Vasari elulugude raamatust. „Leonardo alustas Francesco del Giocondo jaoks tema abikaasa Mona Lisa portree maalimist ning töötanud selle kallal neli aastat, jättis maali lõpetamata,“ kirjutas Vasari 16. sajandi keskpaigas.
Lisa Gherardini del Giocondo suri 1542. aastal 63aastasena. Tema matmispaik selgus alles 2007. aastal, kui ajaloolane Giuseppe Pallanti suutis naise abikaasa testamendist välja lugeda, et Francesco oli käskinud naisel elada pärast tema surma koos tütrega.
Teatavasti oli Lisa tütar Marietta (nunnana õde Ludovica) Firenze Püha Orsola kloostri nunn ja viimastel eluaastatel võttis ta oma ema enda juurde elama. Pärast surma maetigi Lisa Gherardini kloostri territooriumile. Pärast kirikuraamatute uurimist leidis Pallanti üles andmed Lisa surma ja matuste kohta.
2011. aasta suvel alustasid Itaalia arheoloogid väljakaevamisi Firenzes asuvas mahajäetud Püha Orsola nunnakloostris ja üsna peatselt leitigi Lisa säilmed. Kolju leiti pooleteist meetri sügavuselt, sealtsamast saadi kätte ka roided ja selgroog. Nii skelett kui kolju olid üsna hästi säilinud, kui mitte arvestada, et mulla raskuse all olid nad mõnevõrra deformeerunud.
Pärast betoonpõranda eemaldamist avastati nunnakloostrist hauakamber, mille leidmiseks kasutati maapinda läbivaid georadareid, vanu kaarte, kirikuraamatuid ja muid dokumente. Väljakaevamisi juhtinud professor Silviano Vinceti oli kindel, et tegemist on Gherardini hauaga.
Muide, Vinceti uuris Leonardo da Vinci kuulsat maali väga põhjalikult ja väidab, et leidis maalilt varjatud sümboleid. Nii arvab ta, et maalil polegi võib-olla kujutatud üht kindlat inimest, vaid tegemist on koondportreega, mille maalimisel kasutas kunstnik mitme inimese näojooni.
„Oma maalil kujutas kunstnik inimese välisilme abil tema sisemaailma,“ leidis Vinceti. Varem on Vinceti arvanud, et kunstnik tegi esialgse pildi küll Lisa Gherardinist, kuid hiljem muutis seda tema töökojas aastatel 1490-1510 töötanud Gian Giacomo Caprotti põhjal, kes võis olla nii kunstniku õpilane kui armuke.
Kuigi suurem osa kunstiasjatundjatest on seda meelt, et modelliks võis olla Lisa Gherardini, pole ometi mitte kõik eksperdid sellega nõus. Nii on oletatud, et maalil võis Leonardo da Vinci kujutada Firenze hertsoginnat, kurtisaani, tänavatüdrukut, Hiinast pärit orjatari, kunstniku homokallimat, oma ema.
Ühe uuema versioonina on välja käidud, et kunstnik joonistas lõuendile Milano hertsogi tütart Bianca Giovanna Sforzat. Nii väidab uurija Carla Glori. Paljud arvavad, et Leonardo da Vinci oli gei ja kujutas „Mona Lisa“ maalil iseennast naiseriietes.
Lisaks modellile on teadlasi juba palju sajandeid huvitanud Mona Lisa salapärane ja mõistatuslik naeratus. Nii on erinevad teadlased väitnud, et see naeratus on hingestatud, irooniline, õrn, kurb või kahetsev. Saksa teadlased Jürgen Kornmeieri juhtimisel kinnitavad, et Mona Lisa nägu väljendab õnne ja rõõmu.
Samas teatas Suurbritannia kunstiteadlane Jonathan Jones, et tema meelest põdes kunstnikule poseerinud modell hoopis süüfilist. Pealegi on maalil modelli selja taga näha merd ja mägesid, mis võivad viidata Ameerikale kui süüfilise kodumaale.
Hiljuti ilmunud uus raamat Leonardo da Vinci kuulsaimast maalist püüab mõningaid saladusi lahendada ja uusi hüpoteese püstitada, kuid endiselt jääb palju oletusi õhku rippuma. Kunstiajaloolased Martin Kemp ja Giuseppe Pallanti räägivad raamatus „Mona Lisa: inimesed ja kunstiteos” (Mona Lisa. The People and the Painting) sellest, kuidas maal valmis, kes sellega otseselt või kaudselt omal ajal seotud olid, miks sellest on kujunenud kultuuriikoon.
Autorid väidavad, et Mona Lisa naeratus väljendab tohutuid kannatusi, mida ta pidi oma õlgadel kandma. Esijoones rõhutatakse, et kõige taga võis olla Lisa Gherardini abikaasa. Nimelt pidi Lisa abielluma endast kaks korda vanema mehega, kes ärimehe sildi all tegeles hoopis orjakaubandusega. Seetõttu pidi Lisa iga päev nägema, kuidas naisorje ebainimlikult koheldi ja piinati.
Mona Lisa.
Allikas: wikipedia.org
