1492: Ameerika avastamine pani aluse Kolumbuse päevale

Meresõitja Christoph Kolumbus jõudis esmakordselt Kariibi mere saartele 12. oktoobril 1492. aastal, mistõttu seda peetakse Ameerika avastamise ametlikuks kuupäevaks. Kolm sajandit hiljem hakati Ameerikas sel kuupäeval tähistama Kolumbuse päeva.

Allan Espenberg

Esmakordselt tähistati Kolumbuse päeva 1792. aastal New Yorgis, kui Kolumbuse reisist Ameerikasse möödus 300 aastat. Seejärel tähistati seda päeva üsna juhuslikult: mõnel aastal tähistati, mõnel mitte. Mõnes osariigis kuulutati 12. oktoober ka puhkepäevaks, et kõik inimesed saaksid seda täiel rinnal nautida.

Paljude nimevormidega tähtpäev

Kuid järjepidevalt hakati seda päeva pühitsema alles 20. sajandil, kui president Franklin Delano Roosevelt kuulutas 1934. aastal ametlikult 12. oktoobri Kolumbuse päevaks ja üleriiklikuks pidupäevaks.

Alates 1971. aastast tähistatakse Ameerika Ühendriikides Kolumbuse päeva enamasti oktoobrikuu teisel esmaspäeval, kuigi mõnes osariigis on jäänud pidupäevaks ka 12. oktoober, mis on põhjaameeriklastele nende kodumaa sünnipäev. Sel puhul toimuvad pidulikud jumalateenistused, kontserdid, paraadid. Samas on ka selliseid USA osariike, kus seda päeva üldse ei tähistata.

Kui aga Kolumbuse jõudmisest Ameerikasse oli möödunud 400 aastat, toimus 1892. aastal esimest korda USA riigikoolides ustavusvande andmine riigile, mida tehti USA riigilipu ees. Vande originaalteksti autoriks oli kirjanik ja vaimulik Francis Bellamy.

Ladina-Ameerika riikides tähistatakse Kolumbuse päeva aga tänapäeval väga erinevate nimede all. Nii on see päev Argentinas kultuuriliste erinevuste austamispäev, Venezuelas indiaanlaste vastupanu päev, Bahama saartel rahvuskangelaste päev, Costa Ricas kultuuride kohtumispäev, Mehhikos ja Tšiilis Ameerika avastamispäev, Guatemalas ja Colombias rasside päev, Peruus ja Uruguays Panameerika päev jne. Hispaanias aga nimetatakse 12. oktoobrit koguni rahvuspühaks.

Asus teele Indiasse

Arvatakse, et Kolumbus sündis 25. augusti ja 31. oktoobri vahel 1451. aastal tõenäoliselt Genova linnas Itaalias. Noore mehena tegi ta kaasa hulgaliselt merereise, sealhulgas näiteks ka Iirimaale ja Guineasse, kust kogus hulgaliselt kogemusi ja kohtus paljude välismaa meremeestega.

Mingil ajal jõudis Kolumbus Portugali, aga kuidas, pole teada. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et laev, millel ta sõitis, sattus õnnetusse ja läks põhja ning Kolumbus pääses ainukesena eluga ja suutis ujuda randa.

Teadmata on ka, kust sai Kolumbus idee sõita Indiasse uut marsruuti pidi. Kõige levinum versioon lähtub sellest, et allikaks võis olla keegi tundmatu meremees, kes oli seda mereteed juba sõitnud ja rääkis Kolumbusele teispool ookeani asuvatest rikastest maadest ning tutvustas talle ka mereteed nendeni. Nii saigi Indiasse reisimine Kolumbuse sundmõtteks, kuid tal puudusid vahendid ja laevad, et seda retke ette võtta.

1484. aastal tutvustas Kolumbus India-laevareisi ideed Portugali kuningale, kuid talle vastati eitavalt. Kaks aastat hiljem kohtus ta Hispaania kuninganna Isabeliga, kuid sai taas äraütleva vastuse. Sellele vaatamata hakati Hispaania õukonnas Kolumbuse idee üle mõtisklema ja leiti, et võib-olla tasuks proovida. 17. aprillil 1492 sõlmiski Hispaania kuningakoda Kolumbusega kokkuleppe India ekspeditsiooni korraldamiseks.

Kolumbus lahkus 3. augustil 1492. aastal kolme laevaga Hispaaniast oma esimesele avastusreisile ja juba paar kuud hiljem, 12. oktoobril jõudis ta Ameerikasse, nähes esimesena tänapäeva Bahama saart ja avastades seejärel Kuuba.

1493. aasta märtsis naasis Kolumbuse ekspeditsioon Hispaaniasse, kuid juba sama aasta sügisel alustati teist merereisi, mille käigus avastati Dominica, Guadeloupe, Montserrat, Antigua, Nevis, Puerto Rico ja Jamaica. 1498. aastal siirdus Kolumbus kolmandale merereisile, mille ajal avastati Trinidad ja Tobago, ning aastatel 1502-1504 toimus neljas mereretk, mille käigus jõuti esmakordselt Ameerika maismaani.

Polnud Ameerika esmaavastaja?

Kuigi Kolumbuse surmast on möödunud juba üle viie sajandi, pole teadlastel õnnestunud siiani kindlaks teha isegi tema peamisi eluloolisi andmeid, rääkimata vähemtähtsatest. Kogu Kolumbuse elulugu on kaetud suurte saladuste ja lausa müsteeriumidega, mida pole suudetud lahti harutada.

Üks väheseid tõestatud fakte Kolumbuse eluloost on tema surmaaeg. Selles ollakse veendunud, et maailma ajalugu muutnud mees suri 20. mail 1506. aastal Valladolidi linnas Hispaanias. Kuid kus ja millal ta sündis, kes ta oli ja kellena töötas, kuhu ta on maetud ja kas ta üldse avastas Ameerika?

Kuigi tänapäeval peetakse Ameerika avastajaks siiski Kolumbust, on selge, et ta polnud esimene eurooplane, kes Ameerikasse jõudis. Üsna kindel on, et enne Kolumbust külastasid Ameerikat viikingid ja iirlased. Ka sakslased, itaallased ja isegi aafriklased võisid enne Kolumbust Ameerika mandrile jõuda. Sarnaseid teooriad ja versioone on mitmeid.

Näiteks avaldas Inglise ajaloolane Gavin Menzies 2002. aastal raamatu, milles väidab, et 70 aastat enne Kolumbust jõudsid Ameerikasse hiinlased. Menzies on veendunud, et Hiina admiral Zheng He (1371-1435) suutis 107 laevast koosneva laevastikuga külastada Ameerikat enne Kolumbust ja sooritas ümbermaailmareisi sada aastat enne portugallast Fernão de Magalhãesi. Menziesi sõnul olevat Ameerika-mereretk toimunud aastatel 1421-23 ning purjetades mööduti nii Aafrika kui Lõuna-Ameerika lõunatippudest. Samuti kinnitas ta, et on leidnud Kariibi merest hiinlaste laevavrakke.

Professionaalsed ajaloolased suhtuvad Menziesi versiooni skeptiliselt ega lase end ümber veenda. Ollakse küll nõus, et Zheng He laevad jõudsid Aafrikani ja võib-olla isegi Hea Lootuse neemeni, kuid mitte kaugemale.

Ridolfo del Ghirlandaio maalitud portree Kolumbusest.

Allikas: wikipedia.org