1521: hispaanlased vallutasid asteekide pealinna
Täna 500 aastat tagasi, 13. augustil 1521. aastal langes pärast piiramist ja mitut rünnakut Hispaania konkistadooride kätte asteegi indiaanlaste pealinn Tenochtitlán, millega sai alguse asteekide impeeriumi allakäik ja hispaanlaste ülemvõimu kindlustumine Ameerikas.
Allan Espenberg
Asteegid olid sõjakas ja sügavalt usklik rahvas. Nad ehitasid suuri monumentaalseid hooneid ja valitsesid Mehhiko lahest kuni Vaikse ookeanini ulatuvat impeeriumi. Asteekide suurriik tekkis peamiselt vallutuste tulemusel. Kõrgtsivilisatsiooni loonud asteekide kunagine riik kattub suuremalt jaolt kaasaegse Mehhiko territooriumiga.
Asteekide riigi tõus algas 1325. aastal Tenochtitláni linna ehitamisega saarele, kus praegu asub Mehhiko pealinn México.
Asteekide vastu astusid ka indiaanlased
Hispaania konkistadooride juht Hernán Cortés otsustas rünnata asteekide pealinna mere poolt ja hakkas selleks ehitama laevastikku. Ehitust juhendas Martín López, kes sai valmis 13 dessantbrigantiini, mis liikusid aerude jõul ja omasid vööris väikest suurtükki. Laevad ehitati Veracruzist saadetud materjalidest (sealhulgas naelad ja köied) ning seejärel demonteeriti ja viidi indiaanlastest orjade õlul Tenochtitláni orgu. See töö kestis ligi kaks kuud: 1521. aasta märtsist aprillini.
Asteekidel oli vaenlasi ka teiste indiaanihõimude hulgas. Nii otsustasid Tlaxcala riigi elanikud toetada eurooplasi, andes hispaanlaste käsutusse 10 000 mehest koosnenud armee, mida juhtis Chichimecatecutli. Lisaks varustasid Tlaxcala indiaanlased Hispaania vallutajaid tuhandete orjadega, keda kasutati laevadetailide, toiduvarude ja loomasööda vedamiseks.
Hernán Cortésil oli teinegi liitlane, kes hoidis oma kontrolli all hispaanlaste tagalat Tenochtitláni orus: Texcoco linnriik, kuhu rajati Hispaania brigantiinide jaoks kuivdokk ja sadam. Nende ehitamise ajal vallutasid Cortési väed peaaegu kogu oru idaosa, kuid Askapozalco ja Tlacopani linnade pärast peeti äärmiselt ägedaid lahinguid.
Cortés oli püstitanud ookeani rannikule Veracruzi linna, kuhu tollal saabus esmakordselt laev otse Hispaaniast. Nii jõudis Mehhikosse kuninglik laekur Julián de Alderete, samuti frantsiskaani munk Pedro Melgarejo, kes tõi konkistadooridele indulgentse. Koos nendega tulid laevaga veel 200 sõdurit ja 80 hobust.
28. aprillil 1521. aastal korraldas Cortés riviülevaatuse oma sõjaväele, mis koosnes veidi enam kui 700 Hispaania sõdurist 85 hobuse, 110 arbaleti ja arkebuusiga, veel oli kolm raskesuurtükki ja 15 kergemat suurtükki. Kuid valdava osa Cortési vägedest moodustasid asteekidega sõjajalal olnud indiaanlased: ainuüksi järveäärsed linnriigid käisid välja umbes 150 000 meest ja 6000 piroogi nende kohaletoimetamiseks.
Aprilli keskel peeti asteekide valitsejaga ebaõnnestunud läbirääkimisi linna loovutamise üle. Nii ei jäänudki hispaanlastel muud üle, kui asuda pealetungile.
Linna ründamine algas 30. mail 1521, kui Cortés paigutas oma väed kolme põhipunkti, kus tammid olid ühenduses mandriga. Lisaks hävitati samal päeval Tenochtitláni elanikke joogiveega varustav akvedukt. Kuu aega kestnud lahingute ajal suutsid Cortési väed kolm korda tungida pealinna ja jõuda keskväljakule, kord õnnestus neil isegi ronida peatempli tippu ja sealt alla visata iidolite kujud, kuid nad ei suutnud linnas end kindlustada ja aeti sealt välja.
Viimaseks abinõuks jäi piiramine
Mitme ebaõnnestumise järel otsustas Cortés asteekide pealinna piiramisega ära kurnata ja nälga jätta: juuli lõpus oli linn tammidest eraldatud ja hispaanlaste brigantiinid hävitasid kanuudest koosnenud asteekide laevastiku.
Lõpuks tungisid hispaanlased 13. augustil 1521. aastal asteekide pealinna ja vallutasid selle. Erinevatel andmetel hukkus ja suri nälga või haigustesse 24 000 kuni 70 000 asteeki. Samuti pole kindlaks tehtud hispaanlaste täpne kaotuste arv. Vähemalt sada hispaanlast langes asteekide kätte vangi ja ohverdati paganajumalatele, umbes sama palju hukkus lahingutes. Hispaanlaste liitlaste kaotused olid aga väga suured: vähemalt 10 000 ringis.
Tenochtitláni piiramine kestis ühtekokku 75 päeva. Asteekide valitseja Cuauhtémoc langes põgenemise ajal hispaanlaste kätte vangi ja toodi köidikutesse aheldatuna Cortési ette. Hispaanlased üritasid temalt välja pressida, kuhu on peidetud suured aarded (kuld ja hõbe), mille nimel tegelikult seda suurejoonelist operatsiooni alustati. Kuid Cuauhtémoc ei öelnud isegi piinamise järel ühtki sõna. Tõenäoliselt uputasid indiaanlased osa oma varandusest järve või peitsid mõnda teise kohta. Cuauhtémocile anti armu ja ta võeti hispaanlaste teenistusse, kuid mõned aastad hiljem siiski hukati.
Kuni 1524. aastani asutasid Hispaania konkistadoorid Mehhikos mitu linna. Cortés jälgis Tenochtitláni taastamist ja ülesehitamist isiklikult. Peagi kerkis indiaanlaste pealinna varemetele uus koloniaallinn, mis kannab praegu Mehhiko pealinnana Ciudad de México (Mexico City) nime.
Asteekide riigi tõus algas 1325. aastal Tenochtitláni linna ehitamisega saarele, kus praegu asub Mehhiko pealinn México. Foto: Pixabay
