1606: hukkus Püssirohuvandenõu juht Guy Fawkes
Täna 414 aastat tagasi sooritas Suurbritannias enda hukkamise ajal enesetapu Guy Fawkes, kes kavandas suurt terroriakti – Inglismaa parlamendihoone õhkimist. Kuigi plahvatust ei toimunud, sai mees kuulsaks kogu maailmas.
Allan Espenberg
Guy Fawkes sündis aadliku peres 1570. aastal ja jäi juba 8-aastasena isata. Tema ema abiellus varsti uuesti ja kasuisa hakkas poisi varandust laiaks lööma. Kui Guy sai täisealiseks, siis müüs ta allesjäänud vara maha ja asus ühe vikonti teenistusse, hiljem aga sõdis Flandrias.
Plaanis oli tappa kuningas
17. sajandi alguses kiusas Inglismaa valitsus katoliiklasi. 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks James I, kes oli küll protestant, kuid suhtus katoliiklastesse tunduvalt paremini kui talle eelnenud monarhid. Inglased tunnetasid seda ja rõõmustasid kuninga üle, kes ei õhuta usutülisid.
Kuid kõiki inglasi James I ei rahuldanud. 1605. aastal tuli kokku rühm aristokraatlikest peredest pärit katoliiklastest vandenõulasi, kelle hulgas oli ka Guy Fawkes. Nende kavatsuseks oli James I tappa ja tema asemele panna troonile James I tütar Elizabeth. Kuna aga printsess oli tollal kõigest 9-aastane, siis oleks regentideks olnud katoliiklased. Vandenõulaste arvestuste kohaselt oleks kuninga tapmise järel puhkenud mäss, mille ajal oleks lihtne korraldada võimupööre. Kogu seda vandenõu juhtis Robert Catesby (1572–1605), kuid pearolli sai endale Guy Fawkes.
Kuningas kavatses 5. novembril 1605. aastal esineda kõnega, mistõttu tema läheduses oleksid sel päeval viibinud kõik tähtsamad riigitegelased. Nii otsustati parlamendihoonesse peita 36 tünni püssirohuga. Kui kuningas ja tema lähikondlased oleksid saabunud majja, oleks kõlanud plahvatus. Kui vandenõulaste plaan õnnestunuks, siis oleks hävinud parlamendihoone koos kuulsa Big Beniga, kannatada saanud Westminsteri katedraal, aga kõik lähikonna majad oleksid jäänud ilma akendest.
Esialgu plaan sujus. Keldriruumi peideti tünnid püssirohuga, kusjuures viimast oli 2,5 tonni. Kõige tähtsam ülesanne usaldati Guy Fawkesile. Ta vihkas kogu südamest kuningat ja oli usufanaatik, mistõttu nõustus rõõmuga süütama süütenööri. Pealegi oli tal kogemusi püssirohu käitlemisel. Ülejäänud vandenõulased peitsid end sellal Warwickshire’i krahvkonnas. Kõik oli korralikult läbi mõeldud ja perfektselt teostatud, aga siiski kukkus üritus läbi.
Info vandenõust jõudis kuningani
Morley ja Monteagle’i parun William Parker olevat 26. oktoobril 1605. aastal saanud anonüümkirja hoiatusega kavandatavast vandenõust. Mõned ajaloolased on veendunud, et lord kirjutas selle kirja ise, et päästa kuningas ja teenida ära monarhi heasoovlikkus. Hiljem saigi ta selle eest autasustatud nii raha kui maakrundiga. Lord siirdus riigisekretäri Salisbury krahvi Robert Cecili jutule ja viimane toimetas anonüümkirja kuningale. James I sattus kirja lugedes marru ja käskis kurjategijaid rängalt karistada. Seejärel otsustas ta aga mõtlematult mitte tegutseda ja tegi näo, et ei kahtlusta midagi.
Salaagentide kaudu jõudis vandenõulasteni teade anonüümkirjast, kuid nad ei pööranud sellele mingit tähelepanu ja plaani ei muudetud. Guy Fawkes laskus keldrisse ja kontrollis järgi, et kõik püssirohutünnid on paigas. Kui ööl vastu 5. novembrit läks Fawkes uuesti keldrisse, et oma kuri plaan ellu viia, siis võeti ta kinni. Süütõendid olid sedavõrd ilmsed, et kurjategija ei hakanudki midagi tagasi ajama.
Fawkes viidi kuninga juurde, kes hakkas teda üle kuulama. Mees ei keerutanud ega lipitsenud, vaid teatas, et tahtis kuningat tappa. Ta ei kahetsenud oma tegu ning ülbitses ja rääkis kuningale jämedusi. Seejärel viidi Fawkes vanglasse piinamisele. Ta ei kannatanud valu välja ja andis kaasosalised üles, misjärel asuti neid kinni püüdma. Paljud neist osutasid võimudele vastupanu, mistõttu tapeti arreteerimiste käigus. Vandenõulastele polnudki see kõige halvem väljapääs, sest teisi ootas ees hirmus hukkamine.
27. jaanuaril 1606. aastal tunnistati kõik elusolevad vandenõulased süüdi ja mõisteti surma. Tollal tabas riigi ja kuninga reetmises süüdistatud kurjategijaid kole lõpp: kujuteldamatud piinad ja valu.
Kurjategija sai päeva ja maski
Guy Fawkes aga suutis oma hukkajaid tüssata – ta hüppas piinalavalt alla ja murdis kaela. See juhtus 31. jaanuaril 1606. aastal. Seeläbi pääses Fawkes edasistest piinamistest, kuigi hukkamispaika toimetamisel olid timukad sellega juba alustanud.
Kuigi käitumine Püssirohuvandenõu osalistega oli jube, olid londonlased siiski õnnelikud, et see paljastati, sest vastasel juhul oleks paljud nendest plahvatuses hukkunud. Linlased otsustasid tähistada oma pääsemist lõkete süütamise ja ilutulestike korraldamisega. Keegi valmistas Guy Fawkesi hernetondi ja see põletati inimeste rõõmuhüüete saatel ära. Lisaks võttis parlament vastu seaduse, millega kuulutati 5. november pidupäevaks. See seadus kehtis 1859. aastani, kuid siis tühistati.
Aga komme tähistada kuninga pääsemise päeva ei kadunud kuhugi. Seda nimetatakse Guy Fawkesi päevaks või ööks. Tänaseni täituvad Londoni tänavad iga aasta 5. novembri õhtul tuhandete inimestega, kes kannavad vanaaegseid rõivaid. Mängitakse muusikat, toimub ilutulestik ja inimesed kogunevad vaatama, kuidas põletatakse vandenõulase kuju tuleriidal, kuigi paljud enam ei teagi, kes see Fawkes üldse oli. Nii pani hirmus sündmus aluse lõbusale traditsioonile, mille käigus ei mõelda ususõdadest, tapmistest ja piinamistest, mis kaugetel aegadel Inglismaal aset olid leidnud. Maailmas polegi võib-olla teist sarnast päeva, mis on pühendatud kurjategijale.
Lisaks on tänapäeval laialdaselt kasutusel nn Guy Fawkesi mask. Seda kasutavad aktiivselt erinevad aktivistid ja protesteerijad, sealhulgas küberterroristliku ühenduse Anonymous liikmed. Samuti on sellest maskist saanud korruptsiooni vastu võitlemise sümbol.
Guy Fawkes kunstnik George Cruikshanki illustratsioonil William Harrison Ainsworthi romaanile 1840. aastast. Foto: wikipedia.org
