1607: rajati inglaste esimene asundus Ameerikas

Täna 414 aasta tagasi, 14. mail 1607. aastal asutasid Virginias maabunud inglased oma esimese alalise koloonia Ameerika kontinendil, mis sai nimeks Jamestown. Asundus eksisteeris 92 aastat.

Allan Espenberg

1584. aasta märtsis andis kuninganna Elizabeth I oma alluvale ja tuntud riigimehele Walter Raleigh’le patendi maade asustamiseks uues maailmas. Tänu Raleigh’ aktiivsele tegutsemisele asutati 1585. aastal Virginia koloonia. Kuid esimesed katsed asula rajamiseks nurjusid, sest kolonistid jäid teadmata kadunuks.

Tõeline koloniseerimine algas alles pärast seda, kui järgmine kuningas James I andis 1606. aastal Virginia koloniseerimisõiguse kahele aktsiaseltsile: nendeks olid London Company ja Plymouth Company. Juba aprillis 1607 sisenesid nende laevad Chesapeake’i lahte.

Enne seda oli ette võetud Elizabethi-aegne riigimees Walter Raleigh, keda peeti väga ohtlikuks inimeseks: teda hoiti üle kümne aasta vangis, misjärel saadeti välja Lõuna-Ameerikasse. Lõpuks laskis uus kuningas suurest hirmust Raleigh’ ees mehe üleüldse hukata.

Aga inglased jõudsid uue mandri territooriumile 14. mail 1607. aastal. Kuninga James I auks pandi uuele kindlusele ja asundusele nimeks Fort James, millest hiljem sai Jamestown. Laevad sõitsid Inglismaale uute asukate ja toiduvarude järele, jättes Ameerika kaldale maha 104 inimest. Uued kolonistid seisid silmitsi märkimisväärsete raskustega, eriti kimbutasid neid mitmesugused haigused, toidu- ja veepuudus, mille põhjusel tekkis nälg, mis omakorda viis kannibalismini. Kõige selle tulemuseks oli paljude inimeste surm.

Koloonia oleks tõenäoliselt kokku kukkunud ja kadunud, kuid peatselt naasid laevad koos uute inimeste ja toidukraamiga. Sellised retked Inglismaa ja Virginia vahel muutusid peatselt regulaarseks.

Ellujäämiseks harrastati kannibalismi

Mõned aastad tagasi leiti tõendeid selle kohta, et Jamestowni varajased asukad jäid karmides tingimustes ellu tänu kannibalismile. Nimelt avastasid arheoloogid 14-aastase tüdruku säilmed, kelle liha oli pärast surma kasutatud toiduks. „On väga selgeid tõendeid selle kohta, et surnukeha tükeldati ja luudelt eemaldati liha,“ selgitas antropoloog Douglas Owsley.

Pole teada, kuidas tütarlaps suri, kuid ekspertide sõnul tükeldati tema keha vahetult pärast tema surma. Seejuures polnud keha tükeldanud inimese näol tegu professionaali või lihunikuga. Löögi- ja raiumisjälgi leiti koljult ja sääreluult. Teadlased on veendunud, et inimesed püüdsid avada koljut, et kätte saada aju. Lisaks oli näha, et ohvrilt eemaldati näokoed ja keel. 17. sajandil peeti erinevate loomade selliseid kehaosi hõrgutisteks, mis pandi pühadelauale.

Noore tüdruku säilmed pärinevad 1609. või 1610. aastast ehk ajast, kui Jamestownis valitses suur nälg, mille peamiseks põhjuseks oli tugev põud, millist poldud selles piirkonnas nähtud viimased kaheksa sajandit. Lisaks piirasid kindlust ka indiaanihõimud, mis muutis olukorra veelgi keerulisemaks. Kui toit otsa sai, siis sõid kolonistid hobuseid, seejärel koeri ja kasse, hiljem ka rotte, hiiri ja madusid. Inimesed püüdsid kasutada toiduks isegi nahast jalatseid. Kindluse piiramine ja nälg kestsid peaaegu kuus kuud. Fort Jamesi 300 elanikust jäid 1609.–1610. näljatalvel ellu vaid 60 inimest.

Juba varem oli erinevatest kirjalikest allikatest teada saadud Jamestowni elanike kannibalistlikest kalduvustest, kuid 2013. aastal saadi esmakordselt selle kohta ka otseseid tõendeid. Teadlased märkisid, et ilmselt polnud 14-aastane tüdruk ainus inimsööjate ohver.

Sündmustesse sekkus indiaanineiu

1607. aasta lõpus läks koloonia üks juhtidest John Smith luurele ja indiaanlased võtsid ta vangi. Hiljem kirjutatud raamatus „Virginia ajalugu“ jutustas Smith, et ta viidi algonkinide juhi Powhatani laagrisse. Smith pidi hukatama nuialöögiga pähe, kuid teda päästis pealiku noor tütar, 12-aastane Pocahontas, kes võttis inglise mehest oma kätega ümbert kinni. Selle juhtumi tulemusena andis indiaanipealik Smithile armu. Inglane tegi läbi indiaanlastega liitumise rituaali, mille järel kuulutati ta Powhatani kasupojaks ja ühtlasi „tulnukahõimu juhiks“. See romantiline lugu on pannud aluse arvukatele raamatutele, mitmele mängufilmile ja Disney kuulsale koomiksile.

Kui John Smith 2. jaanuaril 1608. aastal tagasi Jamestowni jõudis, siis leidis ta eest tuhaaseme ja ainult 38 inimest. Smithil õnnestus indiaanlastega rahu sõlmida, mis võimaldas allesjäänud inglastel ellu jääda. Indiaanlased varustasid uusasukaid tulekahju järel toiduga, aga hiljem hakkasid nendega kaupu vahetama.

1610. aasta kevadel otsustas Virginia Company määrata nõukogu poolt valitava presidendi asemel ametisse kuberneri. Esimene ametlik kuberner oli Thomas West ehk lord De La Warr, kelle järgi sai hiljem nime Delaware’i osariik ja selle territooriumil elav indiaanlaste hõim.

Vaevaga rajatud linn hüljati

Aastal 1619 toimus sündmus, millel oli märkimisväärne mõju USA järgnevale ajaloole. Virginia kuberner George Yeardley andis osa võimust üle Kodanike Kojale, luues sel moel uue maailma esimese demokraatlikult valitud seadusandliku kogu.

Uus kuningas Charles I kuulutas 1624. aastal Virginia Inglismaa otsese võimu all olevaks kolooniaks ja kolooniale määrati uus kuberner. Sellal hakkasid Jamestownis pidevalt toimuma aga lahingud kohalike hõimudega: indiaanlaste suurim rünnak toimus 1644. aastal.

Aga 1676. aastal põletas linna maani maha koloniaalvalitsuse ja kuberneri William Berkeley vastu mässanud Nathaniel Baconi juhitud valgetest farmeritest koosnenud salk. Mõni aeg hiljem naasis kolooniasse siiski rahu. Aastal 1693 asutati linnas isegi Williami ja Mary kolledž, mida rahastasid valitsevad monarhid William III ja Mary II.

Kuid selleks ajaks hakkas esimene asula ajapikku oma tähtsust kaotama. Ja pärast koloonia pealinna Williamsburgi kolimist 1698. aastal algas Jamestowni kiire allakäik ning aastaks 1699 oli linn peaaegu inimtühi. Praegu asub kunagise hüljatud linna kohal vabaõhumuuseum, mis räägib Ameerika ajaloost.

Ajaloolise Jamestowni asukoht. Foto: kuvatõmmis / Google Maps