1782: ilmus skandaalne romaan „Ohtlikud suhted”

236 aasta tagasi, 23. märtsil 1782. aastal ilmus Prantsusmaal romaan „Ohtlikud suhted“, mis tekitas ühiskonnas suurt poleemikat ning pole kaotanud päevakajalisust ka kaasajal.

Allan Espenberg

Romaani autoriks oli sõjaväelane ja kirjanik Pierre Ambroise François Choderlos de Laclos. Kuna tollal ilmus see erinevaid vastukajasid tekitanud erootiline teos anonüümsena, siis ei saanud keegi adresseerida kellelegi oma tänusõnu ega kriitikanooli.

Romaan oli Prantsusmaal keelatud
Romaani „Ohtlikud suhted” (Les liaisons dangereuses), alapealkirjaga „Kirjad, mis on kokku kogutud ühest seltskonnast ja avaldatud õpetuseks mõningatele teistele”, peetakse üheks esimeseks psühholoogiliseks teoseks ja selle autorit analüütilise romaani suurmeistriks. Kuulus prantsuse kirjanik, romaanide „Punane ja must“ ning „Parma klooster” autor Stendhal nimetas Laclos’ romaani 18. sajandi prantsuse kirjanduse väljapaistvaimaks teoseks.
Kohe pärast ilmumist sai romaan erakordselt populaarseks ja esimene tiraaž (2000 eksemplari) müüdi maha ühe kuuga, millele järgnesid arvukad kordustrükid, kusjuures oli ka hulganisti ebaseaduslikke publikatsioone. Kuna romaani esmailmumise ajal ei teatud selle autorit, siis sai Laclos oma teose eest päriselt kuulsaks alles pärast surma.
„Ohtlikud suhted” on satiiriline kiriromaan (romaan kirjades) Suure Prantsuse revolutsiooni eelse aristokraatia moraalist ja kommetest, tunnetest ja silmakirjalikkusest. Romaan koosneb 175 kirjast, millest esimene on dateeritud 3. augustiga ja viimane 14. jaanuariga. Seejuures aasta koht on jäetud mõnevõrra lahtiseks, sest kuupäevade järele on kirjutatud kõigest 17**. Teose autori kinnitusel olevat kogu kirjavahetus ehtne ja tema roll olevat seisnenud vaid toimetajatöö tegemises.
Kuigi juba varem oli hakatud romaani tõsiselt kritiseerima ja paljud aristokraadid olid selle peale tigedad, jõuti konkreetsete tegudeni alles 1823. aastal, kui kohtu korraldusel kuulusid raamatu kõik eksemplarid hävitamisele. Põhjuseks toodi asjaolu, et teoses solvatakse kõlblust ja moraali. Mõni tsensor nimetas teost koguni pornograafiliseks.
Romaani on tõlgitud sajandite vältel korduvalt paljudesse maailma keeltesse. Eesti keeles on „Ohtlikud suhted” ilmunud Kristiina Rossi tõlkes 1987. ja 2006. aastal.

Millest „Ohtlikud suhted“ räägib
Erootiliste sugemetega romaani peategelasteks on vikont de Valmont ja markiis de Merteuil, kes kunagiste armukestena on nüüd vaid sõbrad. Ühes kirjas kirjutab vikont markiisile: „Teie teate, kui palavalt ma ihaldada võin ja kuidas ma kõik takistused purustan; kuid ühte Te ei tea – nimelt seda, kui ägedalt üksindus kirelõõma leegitsema puhub.” Markiis aga on kirjutanud vikontile järgmised read: „Tõepoolest, vikont, te olete talumatu. Te käitute minuga hoolimatult, nagu oleksin ma Teie armuke. Kas Te ka teate, et ma võin niimoodi vihaseks saada ja praegusel hetkel olengi juba kohutavalt halvas tujus?”
Kahekesi koovad vikont ja markiis peene intriigi, et kätte maksta oma vastastele. Kloostri kasvandik ja rikas pärijanna Cécile de Volanges lahkub kloostrist, et minna ema korraldusel mehele krahv Gercourt’ile. Kuid markiis de Merteuil on olnud armusuhetes ka Gercourt’iga ja seetõttu taoline plaan talle ei meeldi.
Vikont ja markiis mõtlevad välja kavala taktika ja strateegia, et võrgutada noor neiu Cécile, et sellega häbistada krahvi ja muuta ta ühiskonnas naerualuseks. Seejuures manipuleerivad vikont ja markiis oskuslikult inimeste nõrkuste ja puudustega. Mõni aeg hiljem hukkub aga vikont de Valmont krahviga peetud duellil. Pärast vikonti surma kaotab markiis rõugete tõttu oma suurima väärtuse – kogu ilu ja sarmi ning jääb ilma ka oma privileegidest ühiskonnas.
Romaanis on esikohal intriigid, kired, kiusatused, ahvatlused, võrgutused, armastus, külm arvestus, arveteõiendus, kättemaks, küünilisus, naiivsus, ülbus, upsakus. Vikonti ja markiisi saab aga õigustatult nimetada egoistideks, manipulaatoriteks, silmakirjatsejateks, kaabakateks, lurjusteks, kurjategijateks, kättemaksjateks, moraalituteks mänguriteks, kes trambivad teiste inimeste südametel ja tunnetel. Romaanis kujutavad markiis ja vikont kogu kurjust, millest headus loomulikult jagu saab.

Autor oli sõjaväelane ja leiutaja
Romaani „Ohtlikud suhted“ autor Pierre Ambroise François Choderlos de Laclos (1741-1803) oli 18. sajandi Prantsusmaal tuntud tegelane, kes oli seotud nii poliitika, teaduse, sõjanduse kui leiutamisega ning kirjutas lisaks veel mitu teaduslikku, ajaloolist ja ka ilukirjanduslikku raamatut. „Ohtlike suhete” kõrval oli Laclos veel ka näiteks luulekogumiku ja koomilise ooperi autor, kuid „Ohtlike suhete” taset ta oma teistes kirjandusteostes ei saavutanud.
Suurtükiväelase haridusega Laclos teenis leitnandina sõjaväes, kuid seejärel tutvus Orléans’i hertsogi Louis Philippe’iga, töötades tema sekretärina ja olles tahtmatult kursis kõigi tema intriigidega. Kuna Laclos toetas kuninga hukkamist, siis tuli tal mõni aeg ka vangikongis viibida. Hiljem oli ta peamiselt seotud sõjaväega, teenides kindrali auastmeni.
Kogu muu tegevuse kõrval jäi tal aega ka leiutamiseks ja uuenduste sisseviimiseks. Nii konstrueeris Laclos uut tüüpi suurtükimürsu, mis on olnud kaasaegsete mürskude prototüübiks. Lisaks soovitas ta Pariisi hoonetele uut tänavanumeratsiooni, mis on säilinud tänapäevani: paaritud numbrid ühel pool tänavat ja paarisnumbrid teisel pool. Senise süsteemi järgi nummerdati maju vastavalt sellele, millises järjekorras neid ehitati.