1787: ameeriklased said endale põhiseaduse

Täna 234 aastat tagasi, 17. septembril 1787. aastal võeti vastu Ameerika Ühendriikide konstitutsioon, mis koos parandustega kehtib tänase päevani. Seda peetakse esimeseks põhiseaduslikuks dokumendiks selle kaasaegses mõttes ja see võeti vastu Philadelphias toimunud konstitutsioonilisel konvendil, misjärel kõik osariigid järgemööda selle kinnitasid.

Allan Espenberg

Konvent kogunes Philadelphias algselt selleks, et muuta konföderatsiooni põhikirja, kuid töö käigus jõudsid delegaadid järeldusele, et on vaja luua täiesti uus konstitutsioon, mis kinnitaks föderatsiooni territoriaalse struktuuri ja valitsusasutuste süsteemi, mis on põhimõtteliselt teistsugused kui senini. Delegaate, kes põhiseaduse sätteid sõnastades seadsid endale kolm peamist poliitilist eesmärki – peatada revolutsiooni edasine areng, luua kindel riik föderaalsel alusel, kaitsta ja tagada eraomandit – on tavaks nimetada „asutajaisadeks“ ehk „riigi esiisadeks“ (Founding Fathers).

Tulisemaid vaidlusi tekitas osariikide esindatus üleriiklikus esindusorganis. Suuremate osariikide delegaadid soovisid, et elanikkond otsustaks, mitu esindajat võiks osariik Kongressi saata, kuid väiksemad osariigid pooldasid võrdsel arvul esindajaid. Lõpuks sai lahenduseks kahekojaline Kongress: ülemkotta saadeti võrdne arv saadikuid igast osariigist, alamkotta aga proportsionaalselt.

Probleemiks kujunes ka näiteks küsimus, kuidas pöörduda presidendi poole ja millist tiitlit võiks ta omada. Arutlusel oli isegi variant „Tema Kõrgeausus Ameerika Ühendriikide President ja Vabaduste Kaitsja“. Lõpuks hääletati siiski tagasihoidlikuma versiooni „Ameerika Ühendriikide President“ poolt.

Põhiseaduse allkirjastas 17. septembril 1787. aastal 39 inimest ühinenud osariikidest. Kõige vanemaks inimeseks, kes konstitutsioonile oma osariigi poolt allkirja andis, oli 81aastane Benjamin Franklin, noorimaks oli 26aastane Jonathan Dayton New Jersey osariigist. Just Franklin nõudis oma lõppkõnes, et konstitutsioon jõustuks alles siis, kui kõik osariigid on sellega nõus ehk selle ratifitseerinud.

Kui praegu kuulub USA koosseisu 50 osariiki, siis põhiseaduse allkirjastamise ajal oli liiduks ühinenud ainult 13 osariiki. Nendest ratifitseeris konstitutsiooni esimesena 7. detsembril 1787 Delaware osariik, millele järgnesid Pennsylvania, New Jersey, Georgia, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna-Carolina, New Hampshire, Virginia, New York, Põhja-Carolina ja viimasena tegi seda 1790. aastal Rhode Island. Viimases osariigis võeti põhiseadus vastu kõige napimalt, vaid kahe enamhäälega (34 oli poolt ja 32 vastu). Kokku kulus dokumendi ratifitseerimisele enam kui kaks ja pool aastat.

Lisati 27 parandust

Vastupidiselt paljude riikide põhiseadustele on USA konstitutsioon säilinud praktiliselt muutumatuna meie päevini. Loomulikult on sellesse tehtud ka muudatusi ehk täiendatud nn parandustega. Konstitutsiooni kehtimise aja jooksul on vastu võetud ainult 27 parandust, sealhulgas kümme esimest parandust kannavad üldnimetust Bill of Rights ning need puudutavad peaasjalikult isikuvabadusi ja õigluse tagamist (sõna-, usu-, ajakirjandus-, kogunemisvabadus, relvakandmisõigus, omavolilise läbiotsimise ja arreteerimise keeld, õigus mitte enda vastu tunnistusi anda, eraomandi kaitse jne).

Mõni parandus on väga lühike ja konkreetne. Näiteks detsembris 1933 vastu võetud parandusel 21 oli ainult üks ülesanne: sellega tühistati 18. paranduse kehtivus. Aga 18. parandus oli kurikuulus „kuiv seadus“. Selle tühistamise algatas tollane president Franklin Roosevelt. See on ainus juhtum USA ajaloos, kui konstitutsiooni lisatud parandus tühistas varasema paranduse.

Ameerika Ühendriikide põhiseaduses puudus algselt reegel presidendi ametiaegade kohta, et mitu korda üks inimene võib järjestikku olla riigi kõrgeimal ametikohal. Nüüdsest on see kirjas 22. paranduses, mis võeti vastu alles 1951. aastal.

USA põhiseaduse senini kõige viimane, 27. parandus näeb ette, et senaatorite ja kongressiliikmete palka muutev seadus saab jõustuda alles pärast järgmisi Esindajatekoja valimisi. See muudatusettepanek tehti juba 1789. aastal, kuid jõustumiseks ratifitseeris selle dokumendi piisav arv osariike alles 5. mail 1992.

USA ajaloo jooksul on Kongressile esitatud konstitutsiooni lisamiseks üle 11 000 parandusettepaneku, kuid suurem osa nendest lükati tagasi arutluste käigus juba komisjonides.

Põhiseaduses on 4543 sõna

USA põhiseaduse sissejuhatus ehk preambul koosneb vaid ühest lausest ning selles määratletakse konstitutsiooni eesmärk ja juhtpõhimõtted: „Meie, Ameerika Ühendriikide inimesed, kehtestame ja võtame vastu Ameerika Ühendriikide jaoks selle põhiseaduse, et moodustada täiuslikum liit, luua õigusemõistmine, tagada siserahu, korraldada ühine kaitse, edendada üldist heaolu ning tagada meile ja meie järglastele vabadus.“

On väidetud, et konstitutsiooni kirjutamisega tegeles umbes 30 inimest ja see kirjutati valmis saja päevaga. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse aluseks olid nii riigi asutajate täiesti uued ideed kui need, mida väljendasid Euroopa 17.-18. sajandi filosoofid Montesquieu, John Locke, Jean-Jacques Rousseau ja teised.

Kui konstitutsioonile allkirjad anti, siis oli USA rahvaarv 4 miljonit inimest ja kõige suuremaks linnaks oli Philadelphia 40 000 elanikuga. Praegu elab Ameerika Ühendriikides 331 miljonit inimest ja Philadelphias on elanikke 1,5 miljonit.

USA konstitutsioon on lühim kirjalik põhiseadus suurriikide hulgas: selle algses variandis oli kõigest seitse paragrahvi ja tekst koosnes 4543 sõnast. Muide, põhiseaduse originaaltekstis esineb üks õigekirjaviga: Pennsylvania asemel on kirjutatud Pensylvania („nn“ asemel on „n“).

USA konstitutsiooni originaal asub rahvusarhiivis Washingtonis, kus seda säilitatakse klaasi all ühesuguse temperatuuri ja niiskuse juures, et dokument ei hävineks. Aga selle ajaloolise dokumendi vastuvõtmise päeva, 17. septembrit tähistatakse Ameerika Ühendriikides igal aastal konstitutsioonipäevana.