1793: avati maailma kuulsaim kunstimuuseum
225 aastat tagasi, 10. augustil 1793. aastal avati Pariisi kesklinnas Louvre, mis on üks suuremaid ja kuulsamaid kunstimuuseume maailmas. Louvre on maailma kõige külastatavam muuseum.
Allan Espenberg
Tegelikult asuti seda paika hoonestama juba palju sajandeid varem. Kuningas Philippe Auguste’i käsul ehitati Seine’i jõe paremale kaldale võimalike vaenlaste vastu 1190. aastal kindlus. Selle suurus oli 78 korda 72 meetrit ning nurkadesse ja keskele püstitati ümmargused tornid, millest suurima kõrgus oli 30 meetrit. Tsitadelli hakati nimetama Louvre’iks – arvatavasti seepärast, et selles kandis elutses väga palju hunte (hunt on prantsuse keeles „loup”).
Kuningas Charles V tegi 14. sajandil Louvre’i oma residentsiks, mille puhul ehitati loss ümber. Kuningas François I aga laskis selle 1541. aastal lammutada ja ehitas kuulsa arhitekti Pierre Lescot’ projekti järgi hoopis võimsama hoone. Kui Louis XIV viis 17. sajandil kuningapalee Versailles’sse, siis jäi Louvre kirjandusteoste, maalide, skulptuuride hoiupaigaks.
Napoleon röövis ja annetas
Prantsuse revolutsiooni ajal kasutati Louvre’i rahvakoosolekute pidamiseks, seejärel aga otsustati muuta hoone lihtrahvale kättesaadavaks muuseumiks. Nii avatigi 10. augustil 1793 osa paleest rahvale muuseumina, kus oli väljas aristokraatidelt konfiskeeritud 537 maali.
Esialgu moodustasid Louvre’i põhiekspositsiooni kuningate Louis XIV ja François I erakollektsioonid. Aegade jooksul hakkas kogu erinevaid teid pidi täienema, kuid eriti jõudsasti suurenes kollektsioon keiser Napoleon I võimu ajal.
Mõned maalid ja skulptuurid ostis kunstihuvilisest keiser muuseumile ise, kuid suurem osa pärines sõjakäikudelt. Eriti rohkesti toodi kunstiteoseid Itaaliast ja Egiptusest, viimasest sai muuseum oma kogusse väga palju antiikseid esemeid. Pärast Napoleoni kukutamist tuli tuhanded röövitud kunstiteosed siiski omanikriikidele tagastada.
Napoleoni kõrval annetasid muuseumile hulgaliselt kunstiteoseid ka aadlikud ja teised kõrgest seisusest isikud. Tõsi, nad ei teinud seda vabatahtlikult, sest nende väärtuslikud kunstikogud kõigepealt konfiskeeriti ja anti seejärel Louvre’ile. Napoleonile ei meeldinud aga Louvre’i nimetus – seepärast kandis asutus tema ajal Napoleoni muuseumi nime.
Ühe suurima annetuse tegi Louvre’ile kuulus pankur Edmond James de Rothschild (1845-1934), kelle surma järel sai muuseum mehe testamendi alusel oma kogusse enam kui 40 000 graafilist lehte, 3000 joonistust ja 500 illustreeritud raamatut. Kuna Rothschildi kogutud teosed on üsna valguskartlikud, siis demonstreeritakse neid tänapäeval vaid ajutistel näitustel ja lühikest aega.
Üle 8 miljoni külastaja aastas
Tänapäeval on Louvre suurim ja tuntuim muuseum Euroopas, aga ka üks kolossaalsemaid maailmas. Selleks, et kõik välja pandud eksponaadid ära vaadata, kulub vähemalt nädal. Seejuures saab 300 tuhandest Louvre’is säilitatavast kunstiteosest saalides näha vaid 35 tuhandet.
Kuigi Louvre’is säilitatakse sadu tuhandeid kunstiteoseid, on muuseumi peamiseks eksponaadiks siiski Leonardo da Vinci maal „Mona Lisa”. Kuna seda teost tahavad näha eriti paljud turistid, siis on selle juures suured järjekorrad ja paljud soovijad võivad üldse maali ette mitte pääseda.
Lisaks on „Mona Lisa” eriliselt turvatud – seda kaitstakse ööpäevaringselt ja maali ümber on paigaldatud paks kuulikindel klaas. Viimane abinõu võeti kasutusele pärast 1911. aastat, kui muuseumi töötaja Vincenzo Peruggia otsustas maali kodumaale ehk Itaaliasse viia. Kaks aastat hiljem jõudis maal muuseumisse siiski tagasi.
Tänavu veebruaris hakati rääkima, et „Mona Lisa” võib esmakordselt pärast 1974. aastat lahkuda Louvre’ist, et rõõmustada ka teiste muuseumide publikut. Kuid kuu hiljem otsustas Louvre seda maali siiski mitte välja laenutada, sest see on transportimiseks liiga õrn. Samal eesmärgil otsustati maali mitte viia 2019. aastal järgmisele korrusele, kus toimub Leonardo da Vinci piltide erinäitus.
Juba aastaid on Louvre enim külastatav muuseum maailmas, kus käib aastas üle 8 miljoni inimese. Seejuures moodustavad 70 protsenti muuseumi külastajatest välismaalased, keda mullu oli 5,6 miljonit inimest. Kõige aktiivsemalt käivad Louvre’is ameeriklased, hiinlased, inglased ja sakslased. Eelmisel aastal oli üheks populaarsemaks ja külastatavamaks näituseks Hollandi maalikunstniku Johannes Vermeeri näitus, mis pakkus huvi 325 tuhandele inimesele.
Kuna muuseumi külastavad iga päev suured turistide hordid, siis soovitatakse piletid eelmüügikassast varem ära osta. Samuti on kasulik kindlaks määrata ekskursiooni täpne marsruut, sest Louvre’i suure pindala tõttu tuleb paika panna prioriteedid, milliseid kunstiteoseid tahetakse kõige rohkem näha, kuna kõiki saale ei õnnestu ühe külaskäigu ajal nagunii külastada.
Eelmise aasta novembris said oma Louvre’i ka Araabia Ühendemiraadid, kus avati muuseum Louvre Abu Dhabi. Samas pole tegemist Louvre’i filiaaliga, kuigi kannab tema nime. Ajakirjanduse andmetel ostsid araablased Louvre’i nime 30 aastaks, makstes selle eest prantslastele 400 miljonit eurot. See supermuuseum on enim orienteeritud kaasaegsele kunstile, kuid sealt võib leida ka ajaloolisi väärtteoseid, mis on renditud erinevatest Prantsusmaa muuseumidest.
Louvre’i suure pindala tõttu tuleks paika panna prioriteedid, milliseid kunstiteoseid tahetakse kõige rohkem näha, kuna kõiki saale ei õnnestu ühe külaskäigu ajal nagunii külastada.
