1809: 15 huvitavat seika USA populaarsema presidendi eluloost

Täna 212 aastat tagasi, 12. veebruaril 1809. aastal tuli Ameerika Ühendriikides ilmale poisslaps, kellele pandi nimeks Abraham. Temast sai üks populaarsemaid ja tuntumaid USA presidente riigi ajaloos. Ega ilmaasjata ei kujutata USA 16. presidenti Abraham Lincolni viiedollarisel rahatähel ja ühesendisel mündil.

1. Lincoln kasvas üles vaese farmeri peres, mistõttu tuli tal juba varakult tegeleda füüsilise tööga. Pere raske majandusliku olukorra tõttu käis ta koolis vaid aasta, kuid jõudis õppida lugema ja kirjutama. Suuremaks saades töötas ta näiteks postiljoni, metsalangetaja, jahimehena. Tal ei olnud aega hariduse omandamiseks ja nagu paljudes allikates kirjutatakse: tol ajal oli ta lugenud ainult piiblit ja „Robinson Crusoed“. Hiljem õppis ta siiski advokaadiks.

2. Enne USA presidendiks saamist oli Lincoln kaotanud 18 valimistel, mis demonstreerib, millist okkalist ja pikka teed oli mehel vaja poliitilisse tippu jõudmiseks käia. Lisaks tuli tal läbi elada põrumisi äris ja pankrotistumisi, samuti kõrvetasid teda eraelulised ebaõnnestumised ja mitmesugused haigused, sealhulgas närvivapustus. Tema elu on kõige selgem näide tema enda kätega rajatud fenomenaalsest edust.

3. Lincoln oli üsna pikk mees (193 cm) ja tema pikk müts lisas tema pikkusele veel mitu sentimeetrit. Seda kutsuti „suitsulõõriks“, kuna see sarnanes korstnaga. Ta kasutas peakatet mitte ainult moeesemena, vaid ka seifina – raha, kirjade ja oluliste märkmete hoiukohana.

4. Lincoln oli erakordselt tark, intelligentne, mõistlik mees ning oskas sõnu ritta panna ja suurepäraselt kõnesid esitada. Seda fakti tõestavad tema sõnavõtud, mille ta ise kirjutas ja ette kandis. Tema kõnedest on palju üleskirjutusi peale selle, millega ta esines 1856. aastal Illinoisis. Paljud ütlevad, et see olevat olnud tema parim kõne.

5. 2004. aastal avastasid vanu tekste skaneerinud ettevõtte töötajad Abraham Lincolni 1862. aasta kõne konspektist naermist kujutava emotikoni, mis tuli pärast sõna „laughter“ (naer). Kas see oli kirjaviga või näide aegunud kirjavahemärkidest – selles osas pole eksperdid üksmeelele jõudnud.

6. President ei olnud mitte ainult väljapaistev poliitik, vaid tal oli ka suurepärane huumorimeel. Ühel päeval olevat üks diplomaat temalt küsinud: „Härra Lincoln, kas te puhastate oma kingi ise?“ „Jah, ja kelle kingi te puhastate?“ päris president vastuseks.

7. Üllataval kombel tundis Lincoln suurt huvi oma aja uusimate leiutiste vastu ja lausa jumaldas neid. Teda huvitas nende tööpõhimõte ja ta püüdis alati mõista mehhanismide tööd. Ta proovis ise mitut mehhanismi valmistada ja 1849. aastal see tal õnnestuski. Lincoln mõtles välja ujuva kuivdoki. Tal õnnestus see isegi patenteerida, kuid hoolimata tema ootustest ei ehitatud seadet valmis.

8. Abraham Lincoln oli ainus USA president, kellel oli õigus ja litsents pidada baari ehk kõrtsi (saloon). Ta oli Illinoisi osariigis Springfieldi linnas asunud Berry and Lincolni kaasomanik. Presidendi lemmikspordialaks oli seejuures kukevõitlus.

9. On räägitud, et Lincoln uskus tumedatesse jõududesse. Kui see ka ei vastanud tõele, siis ta ka ei eitanud nende olemasolu. Ta viis koos oma abikaasaga läbi spiritualistlikke seansse, et oma surnud lastega ühendust võtta. Pole teada, kas neil õnnestus kontakt luua.

10. Paljud usuvad ka, et Lincolnil olid mingid müstilised võimed, mis ilmnesid eriti selgelt tema elu lõpuperioodil. Ta teadis oma surma kuupäeva ja sedagi, kuidas ta sureb. Ta ütles, et oli näinud peeglist oma topeltpeegeldust. Kuulduste järgi teatas Lincoln nädal enne oma surma, et nägi unenägu, kus ta kuulis ühest toast valju nuttu. Ta hakkas tuba otsima ja kui ta selle lõpuks leidis, nägi ta selle keskel kirstu. Kui ta inimestelt küsis, kes on surnud, vastati talle, et see on president. Kirstu sisse vaadates nägi Lincoln iseennast.

11. Presidendi surmaga on seotud mitu imelikku juhust. Teatavasti tappis presidendi Washingtoni Fordi teatris näitleja John Wilkes Booth 1865. aastal. Irooniline on aga see, et ta suri samas voodis, kus oli maganud tema tapja. Kui aga matuserongkäik möödus Fordi teatrist, kus Lincoln maha lasti, prantsatas hoone üks karniis maha.

12. USA kardioloog John Sotos väitis 2009. aastal, et Lincolnil oli haruldane geneetiline häire, mis põhjustas endokriinset kasvajat, mis omakorda arenes vähiks. Kui Lincolni poleks maha lastud, siis oleks ta teadlase kinnitusel aasta jooksul nagunii surnud.

13. Lincolni surnukeha maeti ümber 17 korda. See oli tingitud kas hauakambri rekonstrueerimisest või turvalisuse huvides. Seejuures avati tema kirstu kuus korda. Alles 1901. aastal ehk 36 aastat pärast surma leidis president lõpliku rahu. Arvatakse, et Lincolni kummitus külastab sageli Valget Maja.

14. Lincolni lastest elas kõrge vanuseni ainult Robert Todd Lincoln, kellega aga juhtus pidevalt imelikke õnnetusi. Nii oli Robert tunnistajaks kolmele presidendile tehtud mõrvakatsetele: oma isale (1865), presidentidele Garfieldile (1881) ja McKinleyle (1901). Pärast viimast juhtumit keeldus ta riiklikel üritustel osalemast. Veel üks huvitav fakt Roberti kohta: teda päästis kohutavast rongiõnnetusest Edwin Booth, kes oli tema isa tapja John Boothi vend.

15. Mullu septembris müüdi Bostoni oksjonil 81 000 dollari eest Abraham Lincolni juuksesalk koos verise telegrammiga, mis teatas presidendi mõrvast. Umbes viiesentimeetrine juuksesalk lõigati Lincolnilt maha surnukeha anatoomilisel uurimisel ja see anti säilitamiseks tema sugulasele Lyman Beecher Toddile.

Allan Espenberg

Alexander Gardneri foto Abraham Lincolnist. Foto: commons.wikimedia.org