1882: kuutõbistele, prostituutidele ja hulludele näidati ust
Kuigi Ameerika Ühendriikide iseseisvus kuulutati välja juba 1776. aastal, hakkasid ameeriklased üha suureneva immigratsiooni vastu tõsisemalt võitlema alles sada aastat hiljem. Üks esimesi ja peamisi immigratsioonivastaseid seadusi võeti vastu 3. augustil 1882. aastal ehk 136 aastat tagasi.
Allan Espenberg
Ajaloost on teada, et varsti pärast Ameerika avastamist eurooplaste poolt hakkas Uude Maailma siirduma inimesi Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Hispaaniast, Portugalist. Lisaks saadeti Ameerikasse karistust kandma sunnitöölisi ja ookeani taha müüdi ka Inglismaa linnaurgastest röövitud lapsi.
USAsse põgenesid ka läbikukkunud revolutsionäärid, kes polnud suutnud Saksamaal, Venemaal, Iirimaal, Soomes ja teistes Euroopa riikides endist võimu kukutada. Suure osa Ameerika rahvastikust moodustasid Aafrika orjade järeltulijad.
Keelualuste nimekirja üha täiendati
Kuna Ameerikasse ei saabunud just kõige paremad ja targemad inimesed Euroopast ja Aafrikast, siis hakkas uute tulijate vastu tekkima vimm. Paljud ameeriklased olid häälestatud üha uute pagulaste saabumise vastu, sest enamasti olid nad vaesuse, korralageduse ja kuritegevuse allikateks ning tekitasid nii riigile kui selle kodanikele suuri probleeme. Lisaks ei soovitud, et madalama palgaga nõustunud välistöölised võtaksid ameeriklastelt ära nende töö. Nii otsustati vabastada Ameerika nn teise sordi inimestest.
Senisest rohkem hakati Ameerika Ühendriikides vastu võtma immigratsiooni piiravaid seadusi alates 1870. aastate keskpaigast. Nii keelati näiteks 1875. aasta seadusega mõningate välismaalaste, eeskätt Aasia tööliste saabumine USAsse, kusjuures valiku pidid selles osas keda lubada riiki ja keda mitte tegema ametnikud.
Juba tunduvalt olulisem ja täpsem immigratsiooniseadus pärineb 1882. aastast (Immigration Act of 1882), mille USA Kongressi poolt heakskiidetuna allkirjastas president Chester A. Arthur 3. augustil 1882. Selle seadusega laiendati ebasoovitavate isikute nimekirja: nüüdsest keeldus USA vastu võtmast kurjategijaid, kuutõbiseid (lunaatikuid), prostituute, hullumeelseid, vaimuhaigeid, nõrgamõistuslikke, aga samuti selliseid inimesi, kes võiksid saada tülikaks koormaks ühiskonnale.
1891. aasta seadusega ei tohtinud lisaks ülalmainitud kategooriatele USAsse lubada veel ka mitmenaisepidajaid, nakkushaigeid, aga samuti isikuid, kes ei suutnud tõestada, et on võimelised end ise ära elatama. 1903. aasta seadusega sattusid keelu alla ka anarhistid, langetõbised, kerjused ja kupeldajad.
Immigrantidevastaste meeleolude kasvu ja 1903. aasta seaduse kehtestamist mõjutas otseselt 1901. aastal toimunud atentaat, mille käigus tappis välismaise nimega anarhist Leon Czolgosz USA tolleaegse presidendi William McKinley.
Hiinlastest said ebasoovitavad isikud
1882. aastal oli USA president jõustanud ka teise olulise immigratsioonialase, otseselt üht rahvust puudutava seaduse. Kuna viimastel aastakümnetel oli USAsse saabunud väga palju hiinlasi, siis otsustati sellele protsessile pidurit tõmmata ja „kollast ohtu” vähendada.
Näiteks Californias moodustasid hiinlased 1880. aastal juba ligi kümnendiku sealsest elanikkonnast ja viimasel kümnel aastal oli Ameerikasse saabunud üle 100 000 hiinlase. Hiinlaste elurajoonid aga olid muutunud prostitutsiooni, hasartmängude ja uimastite levialadeks, mis hakkas juba ähvardama ameerika kultuuri olemasolu. Need faktid olid viimaseks piisaks karikas.
Juba 15 aastat varem olid USA parlamendiliikmed soovinud vähendada Hiina immigrantide saabumist riiki, kuid tollal olid selle vastu senaatorid, kelle hulgas oli palju suurtööstureid ja pankureid. Viimastele oli vaja palju odavat tööjõudu, mida hiinlased neile pakkusid, aidates riiki pärast kodusõda taastada. Kui aga hiinlaste abil oli riik ja majandus enam-vähem normaalselt toimima saadud, otsustati hiinlaste teenetest loobuda.
6. mail 1882. aastal allkirjastatud Hiinlaste elimineerimise seadus (Chinese Exclusion Act) keelustas hiinlaste saabumise riiki, kuid erand oli tehtud kaupmeestele, õpetajatele, üliõpilastele ja veel mõnele kategooriale. Nimetatud dokument on esimene ja ainus ametlik USA seadus, mis reguleeris konkreetse rahvuse liikumisi. Kuigi seadus pidi kehtima algselt vaid kümme aastat, jäi ta tegelikult jõusse kuni 1943. aastani.
Ameeriklastel oli pikka aega kehtinud hiinlastevastase seaduse pärast endal ka veidi piinlik, mistõttu esimese hiinlasest USA parlamendiliikme Judy Chu ettepanekul vabandas USA Kongress 2012. aastal hiinlaste tagakiusamise eest.
Immigratsioonidebatid käivad USAs tänase päevani ja eriti aktuaalseks muutusid need Donald Trumpi presidentuuri ajal. Nimelt on Trump nimetanud USA immigratsiooniseadusi kõige tobedamateks maailmas ja teinud ettepaneku neid muuta. Tema sõnutsi irvitavad teised riigid USA üle, kuna riik ei saa migrantidega hakkama.
Trump on ka öelnud, millised peaksid USAsse saabuvad välismaalased olema: „Me soovime, et meie riiki tuleksid inimesed, kes on seda väärt ja kes hakkavad meie maad armastama.”
- aasta immigratsiooniseaduse allkirjastas USA Kongressi poolt heakskiidetuna president Chester A. Arthur.
Foto: wikipedia.org
