1919: Pennsylvania avas uksed külalistele

Täpselt sada aastat tagasi, 25. jaanuaril 1919. aastal avati Ameerika Ühendriikides New Yorgis pidulikult hotell Pennsylvania, mis oma 2200 numbritoaga oli tollal kõige suurem hotell maailmas.

Allan Espenberg

Hotell Pennsylvania ehitajaks oli kontsern Pennsylvania Raudteed (Pennsylvania Railroad, PRR), mis oli palju aastakümneid USA suurim raudteekompanii. 1846. aastal asutatud ja 1968. aastal oma tegevuse lõpetanud kompanii kontrollis oma õitsenguhetkel umbes 16 000 kilomeetrit raudteid ja firmas töötas 250 000 inimest. Nende peakorter asus Philadelphias, aga New Yorgis kuulus kompaniile näiteks hiiglasuur Pennsylvania raudteejaam.

Asukoht kesklinna lähistel

Hotellihoone välisilme ja sisekujunduse pani paika arhitektuuribüroo McKim, Mead & White, mis oli möödunud sajandil USA üks tuntumaid ja tunnustatumaid firmasid. Selle arhitektuuribüroo tööde hulka kuuluvad veel näiteks Pennsylvania raudteejaama, Brooklyni muuseumi ja Columbia ülikooli peakorpuse projekteerimine.

Lisaks Pennsylvania hotellile on büroo kavandanud veel mitu muudki hotelli, sealhulgas Savoy-Plaza Hotel Manhattanil (1927), Garden City Hotel New Yorgis (1895) ja ka Hotel Nacional de Cuba Kuuba pealinnas Havannas (1930).

Hotell Pennsylvania avati pidulikult 25. jaanuaril 1919. aastal ning see asub 7. avenüül 32. ja 33. tänava vahel Manhattani keskosas New Yorgis, kust ajaloolisse kesklinna on umbes viie kilomeetri jagu maad. Avamishetkel polnud Pennsylvania hotellist maailmas suuremat – seal oli külalistele ette nähtud 2200 tuba. Teisele kohale taandunud võõrastemajal oli tollal tube paarisaja võrra vähem.

Pärast seda, kui 2011. aastal teostati hoone restaureerimine, on 22 korrusest eluruumidena kasutusele jäänud 21 ja numbritubasid on veidi vähem – 1705.

Pennsylvania hotell kuulus kuulsale hotelliärimehele Ellsworth Milton Statlerile (1863–1928), kes avapidustuste ajal rõhutas, et ta on esimene inimene maailmas, kes ehitas hotelli eeskätt külastajate huve arvestades, mitte töötajate mugavust silmas pidades.

Pennsylvania hotell asub umbes 800 meetri kaugusel pargist Times Square. Umbes kvartali kaugusel paikneb maailma üks suuremaid kaubamaju Macy’s Herald Square ning sealsamas lähedal on nii Empire State Building (vaid 645 meetri kaugusel) kui Pennsylvania raudteejaam (vahemaa kõigest paarsada meetrit). Otse üle tänava on ka spordikompleks Madison Square Garden ja vähem kui kahe kilomeetri kaugusel asub kaasaegse kunsti muuseum.

Hotellis ööbijatel pole kaugele vaja ka poodlema või einestama minna, sest üsna lähedal asuvad populaarsete brändide kauplused: H&M, Nike, Ralph Lauren, rääkimata erinevatest kaubamajadest, ostukeskustest ning paljudest restoranidest, sõõrikupoodidest, võileivabaaridest jne.

Hotelli nüüdisaegses tutvustuses märgitakse, et Pennsylvania sobib nii ärikohtumisteks, perepuhkuseks kui ka romantilisteks hetkedeks. „Me loome oma külalistele ideaalsed tingimused ja aitame neil avastada üht kütkestavamat linna maailmas,“ rõhutatakse buklettides. Praegu kuulub hotell kinnisvaraettevõttele Vornado Realty Trust.

Külastanud paljud kuulsused

Hotelli kohta on maailma ajakirjandusel teada huvitavaid fakte, aga samuti on juttu tehtud tuntud inimestest, kes selles hotellis on kunagi viibinud.

Näiteks 1925. aasta detsembris peatus seal hilisem Nobeli kirjanduspreemia laureaat William Faulkner, kui ta kirjutas parajasti üht oma romaanidest. 1935. aasta novembris pidas hotellis kõne USA endine president Herbert Hoover, kui ta esines New Yorgi Ohio ühingu liikmetele. 1942. aasta detsembris külastas hotelli filmimees Charlie Chaplin, kui ta võttis osa Nõukogude Liidu abistamisorganisatsiooni Russian War Relief korraldatud pidulikust õhtusöögist. Aga 1959. aastal käis hotelli väisamas Kuuba diktaator Fidel Castro.

1937. aastal tehti hotelli ruumidest raadioülekanne Benny Goodmani kuulsa orkestri esinemisest. 1940. aastal kanti aga raadios otse üle Glenn Milleri orkestri kontsert.

1937. aastatel korraldas Texase maffiaboss Johnny Jack Nounes hotellis 40 000 dollarit maksma läinud sööma- ja joomapeo, mille külaliste hulgas olid ka verinoored tummfilmistaarid Clara Bow ja Nancy Carroll, kes hiljem tunnistasid, et olid supelnud šampanjavannis.

Hotelliga on seotud ka traagilisi sündmusi. 1953. aasta novembris kukkus seal 13. korruse aknast välja USA sõjaväe ja Luure Keskagentuuri heaks töötanud bakterioloog Frank Olson ja sai pärast 46 meetri pikkust õhulendu surma. Mehe perele teatati, et ta hüppas või kukkus paranoia ja närvivapustuse olukorras alla, sooritades enesetapu, kuid samas on kahtlustatud ka mõrva.

Hotell on jõudnud ka filmilinale ja telesaadetesse. Nii figureeris Pennsylvania hotell 1986. aastal valminud mängufilmis „Manhattani projekt“, mis jutustas kooliõpilaste katsest tuumapommi valmistada. Filmimehed ei viitsinud ehitada teadusmessi jaoks eraldi kompleksi, vaid filmisid selle asemel hoopis reaalses hotellis toimunud reaalset teadlaste ja leidurite kokkutulekut. Hotelli ruumides filmiti 2009. aastal ka komöödiasarja „Sherri“.

Pennsylvania hotell on pääsenud ka mitmesse kirjandusteosesse. Näiteks on see praktiliselt peategelaseks sakslase Arnold Alexander Benjamini (pseudonüüm Arno Alexander) romaanis „Varjukast“, mille on 1934. aastal eesti keelde tõlkinud Marje Pedajas. Ka William Hopkinsi romaanis „Saladused hotellis“ on kõne all just Pennsylvania võõrastemaja.

Hotell Pennsylvania sissekäik 7. avenüül.

Foto: wikipedia.org