1937: meie hulka ilmusid kääbikud

81 aastat tagasi, 21. septembril 1937. aastal ilmus Londonis esmakordselt maailmakuulus raamat „Kääbik” ja järgmisel päeval ehk iga aasta 22. septembril tähistatakse kogu maailmas kääbikute päeva.

Allan Espenberg

Inglise kirjanik John Ronald Reuel Tolkien (1892-1973) on kirjutanud palju huvitavaid teoseid, mis on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. Seejuures on lausa kultuslikeks saanud fantaasiarikkad raamatud „Kääbik” ja „Sõrmuste isand”.

Kollektsionäärid hindavad esmatrükki kõrgelt

Kääbiku-raamatu täielik pealkiri on „Kääbik, ehk, Sinna ja tagasi” (The Hobbit, or There and Back Again) ja selle esmatrüki ettevalmistamine võttis üsna palju aega. Eeskätt seetõttu, et Tolkien tahtis ise osaleda ka raamatu kujundamisel ja illustreerimisel, mistõttu peeti autori ja kirjastuse vahel väga tihedat kirjavahetust. Tolkien saatis kirjastusele mitukümmend kirja, millest mõned olid lausa viieleheküljelised.

Juba 1936. aastal joonistas Tolkien jutustuse juurde mitu pilti ja kaarti ning saatis need kirjastusele. Kuigi autori illustratsioonid tõstsid raamatu omahinda, olid kirjastajad joonistustest vaimustuses ja need otsustati raamatusse lisada.

Kirjastuse liige Susan Dagnall kirjutas ühes kirjas Tolkienile, et tema pildid on võluvad, mistõttu nad ei saanud neid raamatust välja jätta, kuigi majanduslikult oli see kahjulik. Siiski ühes osas öeldi autorile ära, sest üht maakaarti polnud võimalik Tolkieni mõtte kohaselt realiseerida.

Juulis 1937 esitas Tolkien kirjastusele oma nägemuse ka raamatu ümbrispaberist, millele oli ta joonistanud mäed, puud, kotkad, päikese, kuu ja draakoni. Kirjastajad jäid taolise kontseptsiooniga rahule ja 21. septembril 1937. aastal avaldas Londoni kirjastus George Allen & Unwin Ltd teose.

Kääbiku-raamatu esimene tiraaž oli 1500 eksemplari. See võeti lugejate poolt väga hästi vastu, mistõttu juba detsembri alguses trükiti juurde uus ports raamatuid – veel 2300 eksemplari. Tänaseks on „Kääbikut” müüdud kümneid miljoneid eksemplare.

Seejuures on esimese, 1937. aasta väljaande raamatud väga kõrgelt hinnatud kollektsionääride hulgas. Mõni on neist oksjonil maha müüdud 60 000 naelsterlingi (üle 66 000 euro) eest, aga autori märkusega eksemplar läks ostjale maksma koguni 137 000 naela (üle 151 000 euro).

Lugejate kõrval olid kääbikute loost vaimustunud ka kirjanduskriitikud. Seetõttu pöördus kirjastus Tolkieni poole palvega kirjutada raamatule järg, millega kirjanik hakkas juba 1937. aastal lõpus tegelema. Järjena mõeldud romaan sai pealkirjaks „Sõrmuste isand” (The Lord of the Rings) ning see ilmus sõja ja paberipuuduse tõttu esmakordselt alles 1954. aastal.

„Kääbikut” on tänaseks tõlgitud enam kui 40 keelde, kusjuures eesti keeles on seda raamatut Lia Rajandi (1929-2014) tõlkes avaldatud senini viiel korral: 1977, 1995, 2002, 2007, 2012.

Kaks ülemaailmset tähtpäeva

Aga homme, laupäeval võivad kõik soovijad tähistada ülemaailmset kääbikute päeva. Kääbikud on Tolkieni poolt välja mõeldud liik Keskmaal elavaid väikesekasvulisi, inimeselaadseid, heasüdamlikke ja vapraid olendeid. Tuntumad kääbikud on Frodo Paunaste (Frodo Baggins) ja tema onu Bilbo Paunaste (Bilbo Baggins).

 22. september on valitud tähtpäevaks seepärast, et kääbikud Bilbo ja Frodo on sündinud ühel ja samal kuupäeval – 22. septembril, kuigi erinevatel aastatel. Bilbo on sündinud 22. septembril Keskmaa Kolmanda ajastu 2890. aastal ja Frodo 22. septembril Kolmanda ajastu 2968. aastal.

Mõne Tolkieni järgija arvates on aga eksitav tähistada kahe kääbiku sünnipäeva 22. septembril, kuna tegelikult pidavat Bilbo ja Frodo sünnipäev meie kalendri järgi langema hoopis 12., 13. või 14. septembrile. Kuidas sellega ka ei ole, on siiski just 22. september saanud kääbikute päevaks.

Kääbikute päeva kehtestas USA Tolkieni Ühing ametlikult 1978. aastal, kuigi päeva oli tolkienoloogide hulgas tähistatud juba ka varem. Seda nädalat, kui tähistatakse kääbikute päeva, nimetatakse alates 1978. aastast Tolkieni nädalaks (Tolkien Week) ning selle keskmes pole ainult kääbikute-lood, vaid kõik Tolkieni teosed.

Kääbikute päeval on kombeks korraldada kääbikute pidusid koos rikkaliku toidulaua, tulevärgi, tantsude, muusika, ilunumbrite, kostüümide ja üleüldise lõbutsemisega. Paljud käivad sel päeval ringi kääbikute kombel – paljajalu.

Lisaks võib öelda, et iga aasta 25. märtsil viiakse maailma paljudes riikides läbi rahvusvahelist Tolkieni lugemise päeva. Seda tähistati esmakordselt 2003. aastal. Vaatluse all oli mitu võimalikku kuupäeva, nagu näiteks Tolkieni sünnipäev (3. jaanuar), Bilbo ja Frodo sünnipäev (22. september), Aragorni kroonimine kuningaks Elessari nime all (1. mai) ja teised.

Kuid lõpuks valiti hoopis 25. märts, mil leidis aset mitu seika, kuid selle päeva tähtsündmuseks oli Tolkieni triloogia „Sõrmuste isand” ühe peategelase Sauroni kukutamine ja tema kantsi Mordori hävinemine.

Iga aasta 25. märtsil loetakse kogu maailma avalikes paikades, nagu raamatukogudes, koolides, kohvikutes ja parkides ette katkendeid vanameistri teostest. Seejuures on ettelugejateks tuntud kirjanikud või muidu kuulsad inimesed ja avaliku elu tegelased. Ka Eestis on Tolkieni lugemise päeva korraldatud.

Tolkieni seltsi esimees Shaun Gunner on öelnud: „Miljonid inimesed on näinud „Kääbiku“ filmi ja veel rohkem miljoneid on lugenud raamatut. Kui sa oled filmi juhuslik fänn või raamatu pühendunud lugeja, siis on Tolkieni lugemise päev suurepärane võimalus istuda koos oma sõprade ja perega, et nautida üheskoos Keskmaa kaunist maailma. J. R. R. Tolkien kirjutas kaks kõigi aegade enimmüüdumat raamatut, mis on märk tema suurtest oskustest kirjanikuna ja võimetest loojana.“

„Kääbiku“ esmaväljaanne.

Allikas: wikipedia.org