1944: nõukogude lennukid alustasid Narva pommitamist

9. märtsil 1944. aastal korraldasid Nõukogude Liidu sõjalennukid õhurünnaku Eesti pealinnale Tallinnale, millega kaasnesid suured purustused ja rohked inimohvrid. Mõni päev varem, 6. märtsi õhtul alustasid nõukogude lennukid aga Narva pommitamist. See juhtus täna 76 aastat tagasi.

Allan Espenberg

Narva kui piirilinn kannatas Teise maailmasõja ajal nõukogude õhurünnakute all Eesti linnadest kõige rohkem. Juba 1942. ja 1943. aastal pommitasid sõjalennukid Narvat umbes 30 korral, mille tulemuseks oli hulgaliselt hoonekahjustusi ning surma sai nii kümneid tsiviilelanikke kui saksa sõjaväelasi. Kord sai pommitabamuse raudteesild, teisel korral laskemoonarong raudteejaamas, aga 1943. aasta suvel suudeti purustada raekoda.

Kõige hullemaks läks olukord 1944. aasta märtsis ning märtsipommitamistes saigi võrreldes teiste Eesti linnadega kannatada kõige rängemalt Narva, mida venelased pommitasid 6. märtsi õhtust kuni 7. märtsi hommikuni umbes 200 lennukiga kümme tundi järjest ja mille tagajärjel tehti linn praktiliselt maatasa. Järgmisel ööl, vastu 8. märtsi käisid pommitajad veelkord üle Narva.

Lennukite ülelennuga kaasnes ka metsik suurtükituli Narva pihta. Muide, suurtükkidest tulistasid Narvat ka nõukogude armeesse mobiliseeritud eestlased, kes kuulusid Eesti Laskurkorpuse suurtükiväepolku.

Kõige suurem kahju on Narva ajaloolisest vanalinnast ja sealsetest keskaegsetest ehitistest, mis hävisid täielikult ja mida hiljem enam ei taastatudki. Tegelikult polnud linnas ükski maja jäänud pommitamistest puutumata: mõnel olid väiksemad purustused (näiteks mõni aken oli katki läinud), aga teised olid hävinud poolenisti või lausa vundamendini.

Kuna Narvast olid rinde lähenedes ehk juba 1944. aasta jaanuaris suurem osa tsiviilelanikest evakueeritud, siis oli linn tavainimestest praktiliselt tühi ja inimohvreid polnud palju. Siiski olid mõned spetsialistid jäänud linna kommunikatsioone korras hoidma ja pole võimatu, et mõned elanikud olid evakueerimisest kõrvale hoidunud ning viibisid samuti pommitamiste ajal Narvas.

Ajalehed: Narva oli suur leekidemeri

Tolleaegsetes ajalehtedes teatati, et nõukogude lennukid heitsid kahe öö jooksul Narvale tuhandeid süüte- ja lõhkepomme, mille tagajärjel muutus linn tõeliseks tulemereks.

Ajalehes Maa Sõna kirjutati 9. märtsil 1944. aastal Narva huku kohta järgmist: „Esmaspäeval, 6. märtsil algas pimeduse tulekul Nõukogude õhujõudude suurrünnak Narva linnale. Kaheksa tundi vahetpidamata lendasid pommituslennukite rünnaklained linna kohale, heitsid alla sadu „jõulupuid“ ja muutsid seeläbi öö päevaks.“

Ning jätkati: „Kaheksa tundi järgemööda langes tuhandeid lõhke- ja süütepomme linnale, nende hulgas palju raskekaliibrilisi pomme. Nelja tunni järel oli Narva üksainus leekidemeri. Hermani kindlus, Jaanilinn, paljud asendamatud kultuurimälestusmärgid ja kirikud varisesid pommide mõjul kokku. Peagi oli linn põlevate majade, purunenud müüride ja ülesrebitud tänavate rägastik. Üks Eesti auväärseimaid linnu vajus rusudesse ja tuhasse. Narva linna hävitamine ei tulnud Saksa ülemjuhatusele ootamatult. Mitu nädalat tagasi olid kõik Narva elanikud evakueeritud tagalasse. Narva linna purustamine nõukogude pommituslennukite poolt on uueks häbiplekiks nõukogude sõjaajaloole. See näitab brutaalse selgusega kõigile balti rahvastele, et neil on tegemist mitte millegi eest tagasipõrkava enamlaste hävitusihaga.“

Maa Sõna järgmises numbris, 16. märtsil oli juba peateemaks Tallinna jõhker pommitamine, kuid ka Narvast ei saadud mööda minna, sest sealgi olid vene lennukid taas kurja teinud. Artiklis „Narvat uuesti pommitatud“ kirjutas sõjakirjasaatja Peter Jäntsch: „Narva linn oli veel 8. märtsi hommikul pärast esimest nõukogude 9-tunnilist terrorirünnakut kaetud tihedate suitsupilvedega. Sellele päevale järgnenud ööl pommitasid enamlased linna uuesti katkestamatuis laineis lõhke- ja süütepommidega. Fanaatiline hävituskirg on muutnud tuhaks ja põrmuks mälestusmärgid, mis tunnistavad saksa rahvaste pioneerivaimu juba varasest keskajast alates.“

Ning jätkas: „Linna muuseum, mis sisaldas Baltikumi idaruumi väärtuslikemaid varasid, on üksainus rusuhunnik, toomkirik on põlenud, rootsi kiriku torn kokku varisenud, turuplats oma ajalooliste ehitustega on rusuväljaks muudetud. Vanast rootsi ajal ehitatud raekojast on järele jäänud ainult varemed, vana apteek, mis kandis oma päiksekella kohal aastaarvu 1661, on purustatud ja lehtlakäigud idaküljel sisse varisenud. Auväärsed patriitside majad, mis siin nagu mujalgi hansalinnades olid uhkete kaupmeeste suguvõsade kogu maailma ulatunud ettevõtlikkuse vaimu tunnistajaiks, on ühe ööga langenud leekide ohvriks ja nende kunstiväärtuslikud barokkportaalid ning katuseviilud lamavad kokku varisenud müürijäänuste all.“

Jõuetu viha vormiti karistusaktsiooni

Kuigi Narva linn oli peaaegu täielikult hävinud, ei jätnud nõukogude väed jonni ja pommitasid Narvat veel hiljemgi, näiteks 17.–19. märtsil 1944 heideti pomme sisuliselt Narva varemetele, sest ametlike andmete kohaselt polnud selleks ajaks linnas enam ühtki tervet maja. Viimast korda lendasid nõukogude lennukid üle Narva 25. juulil 1944, kui linn purustati täielikult.

Eesti linnade maruliste pommitamiste üheks põhjuseks on toodud asjaolu, et Punaarmee väeosad olid mitmel pool lüüa saanud ja palju mehi kaotanud. Seetõttu oli nõukogude väejuhtides tekkinud jõuetu viha, mida ei osatud kuidagi teistmoodi maandada. Kuna neil oli õhus võrreldes vastastega suur ülekaal, siis kasutati seda ära suurpommitamise korraldamiseks.

Kuigi nõukogude väed pommitasid Eesti linnu juba ka 1944. aasta veebruaris, siis eriti metsikuks muutus see märtsis, kui külvati pomme lausa kamaluga. Nii hakatigi nõukogude lennukite pommitamismissioone Eesti linnadele nimetama märtsipommitamisteks. Lisaks Narvale ja Tallinnale jätkus pomme ka teistele Eesti rahumeelsetele ja kaitsetutele linnadele. Nii pommitasid Nõukogude Liidu sõjalennukid 1944. aasta veebruari- ja märtsirünnakute käigus ka Tartut, Jõhvit, Pärnut, Tapat ja teisi linnu.

Sõjajärgne Narva Peetri plats. Foto: wikimedia.org