1953: esmakordselt vallutati Džomolungma mäetipp
Täna 67 aastat tagasi, 29. mail 1953. aastal jõudsid uusmeremaalane Edmund Hillary ja nepallane Tenzing Norgay esimeste inimestena Džomolungma ehk Mount Everesti tippu. Selle sündmuse auks tähistatakse tänast päeva rahvusvahelise Džomolungma päevana.
Allan Espenberg
Hiina ja Nepali piiril Himaalajas asuv Džomolungma ehk Mount Everest on merepinnast kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas, mille otsa on parim aeg ronida maikuus.
Džomolungma kõrguseks on oletatavasti 8848 meetrit, kuid täpselt pole kõrgus teada. Esimest korda korraldati mõõtmised 1856. aastal ja tulemuseks saadi 8840 meetrit. Seejuures on Nepal ja Hiina mäe kõrguse osas erinevatel seisukohtadel. Nepal tunnistab 1954. aastal toimunud mõõtmiste tulemusi, mille järgi on kõrguseks 8848 meetrit. Hiinlased korraldasid 2005. aastal ekspeditsiooni ning selgitasid välja, et mägi on 3,7 meetrit madalam ehk Džomolungma kõrguseks on 8844 meetrit.
Ameeriklased ja inglased teostasid satelliiditehnoloogia abil omapoolse mõõtmise 1999. aastal ning said tulemuseks 8850 meetrit. Samas ei osanud nad öelda, kui kõrge on mäetipp tegelikult, sest 8850 meetri hulka on arvestatud ka tipus olev paks lumekiht.
Erinevates keeltes nimetatakse Džomolungmat mitmeti – Sagarmatha, Qomolangma, Zhumulangma, Jhomolungma, Qomoganggar jne. Alates 1865. aastast on mäel ka inglispärane nimi – Mount Everest, mille ta sai geograaf sir George Everesti järgi.
Esimesed inimesed tipus
Veel 19. sajandi keskel oldi seisukohal, et Džomolungma tippu ei suuda ükski inimene mitte kunagi ronida – kasvõi seepärast, et mäetipus puhub tuul 200 kilomeetrit tunnis ja õhutemperatuur langeb öösiti 60 miinuskraadini. Sellele vaatamata püüdsid paljude riikide alpinistid aastakümnete jooksul alistada Džomolungmat, kuid ei suutnud seda erinevatel põhjustel teha. Esimene plaan Džomolungma tippu jõudmiseks töötati välja juba 1893. aastal, aga esmakordselt püüti mäge vallutada 1921. aastal.
Kuigi järgnevate aastakümnete jooksul korraldati umbes poolsada ekspeditsiooni, mille käigus õnnestus Himaalajas alistada mitu 7000 meetri kõrgust mäetippu, polnud ühelgi katsel jõuda enam kui 8000 meetri kõrguse Džomolungma tippu edu. Alles 1950. aastal suutsid prantslased vallutada esimese 8000-lise mäe – selleks oli Annapurna kõrgusega 8091 meetrit.
Sellest ajast alates sai paljude alpinistide unistuseks Džomolungma alistamine. Ei läinudki palju aega mööda ja 29. mail 1953. aastal jõudsid esimeste inimestena mäetippu Uus-Meremaa alpinist ja maadeuurija Edmund Hillary (1919–2008) ning Nepali šerpa Tenzing Norgay (1914–1986), kes kasutasid hapnikumaske ja kelle heaks töötas enam kui 30 šerpat.
Hillary ja Tenzing tõmbasid mäetipus lehvima Suurbritannia, Nepali, India ja ÜRO lipu. Muu maailm sai sellest sündmusest teada alles neli päeva hiljem – 2. juunil 1953, kui krooniti kuninganna Elizabeth II. Monarhi otsusega anti Hillaryle rüütlitiitel ja tal oli õigus kasutada oma nime ees tiitlit „sir“. Aga Tenzing Norgay, kes polnud Briti Rahvaste Ühenduse kodanik, sai Suurbritannia kuningannalt medali.
2003. aastal, kui möödus pool sajandit mäetipu vallutamisest, anti Edmund Hillaryle Nepali aukodaniku tiitel. Pärast Hillary surma kuulutasid šerpad ta aga oma „jumalaks ja kuningaks“.
Tenzing Norgay tütrepoeg Tashi Wangchuk Tenzing rääkis 2019. aastal ajakirjandusele oma mälestustest Edmund Hillary kohta, rõhutades: „Ta oli tõeline härrasmees ja ei kirjutanud kunagi seda saavutust enda arvele. Ta korrutas kogu aeg, et mitte tema ei ole kangelane, vaid seda on hoopis Tenzing Norgay. Aga veel oli Hillary väga lihtne inimene. Minu ema nimetas teda alati onuks ja ta oli meie perekonna liige. Praegugi suhtleme me Hillary pojaga.“
Aga oma vanaisa meenutas kolm korda Džomolungma tipus käinud Tashi Tenzing järgmiste sõnadega: „Minu vanaisa oli lihtne šerpa „eikusagilt“, kes tõusis planeedi kõige kõrgema mäe tippu. Vaatamata talle osaks saanud ülemaailmsele kuulsusele jäi ta alati tagasihoidlikuks inimeseks ja ei kaotanud kunagi kaastunnet teiste suhtes. Ta ei tõusnud ju Everesti tippu mitte kuulsuse pärast, vaid sellepärast, et see oli tema töö ja et perel oleks toit laual.“
Esimese eestlasena vallutas Džomolungma 22. mail 2003 Alar Sikk. Kokku on mäetipu praeguseks alistanud umbes 4000 inimest ning selle nõlvadel on hukkunud 240 mägironijat.
Mount Everesti päev
2008. aasta 9. mail nimetas Nepali valitsus iga aasta 29. mai rahvusvaheliseks Mount Everesti päevaks. Vastava ühistaotluse esitasid Nepali kultuuri- ja turismiministeerium, Nepali turismiamet ning Nepali mägironimisassotsiatsioon.
„Hillary pühendas palju aastaid oma elust šerpadega töötamisele ning nüüd otsustas valitsus ära märkida mäe esmavallutuse,“ ütles sel puhul Nepali kultuuri- ja turismiministeeriumi esindaja. 2008. aastal tähistatigi esmakordselt uut rahvusvahelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on teavitada Nepali sõpru ja heasoovijaid Džomolungma tähtsusest ning maailma ühe olulisema vaatamisväärsuse säilitamise vajalikkusest.
Kõige suuremad pidustused toimuvad sel päeval loomulikult Nepalis, kuid ka teistes maailma riikides on seda päeva hakatud üha rohkem tähistama. Sel päeval peetakse spordivõistlusi (maratonijooks, autoralli jne), viiakse läbi kultuuriprogrammi (fotonäitused, kontserdid, kunstikonkursid, filmifestivalid), kohtutakse Mount Everestil käinud inimestega jne. Nepalis antakse üle ka auhinnad (Tenzing-Hillary Award) Khumbu ehk Everesti piirkonna edukamatele ja aktiivsematele arendajatele.
Alates 2003. aastast korraldatakse iga aasta 29. mail Mount Everesti kahe esmavallutaja auks Tenzingi ja Hillary jooksumaraton (Tenzing Hillary Everest Marathon), mis on merepinnast kõige kõrgemal toimuv maraton. Julgetel, vastupidavatel ja treenitud sportlastel tuleb läbida klassikaline maratonidistants enam kui 5000 meetri kõrgusel mägedes. Start antakse Džomolungma lõunaküljel asuvas baaslaagris 5364 meetri kõrgusel ja finišeerimine toimub 3440 meetri kõrgusel Namche Bazari külakeses.
