1968: hukkus maailma esimene kosmonaut

Täna 52 aastat tagasi hukkus vaid 34-aastasena Juri Gagarin, kes käis 1961. aastal esimese inimesena kosmoses. Pikka aega olid tema surmaasjaolud salastatud, liikvel oli palju kuulujutte ja ega praegugi ei saa kindel olla, et kõik kosmonaudi hukkumisega seotud asjaolud on avalikkuse ette toodud. Gagarini surma ümbritseb endiselt saladuste loor.

Allan Espenberg

Enne saatuslikku lendu 27. märtsil 1968. aastal tegi Gagarin läbi tavapärase arstliku ülevaatuse. Lenduril endal polnud samuti ühtki kaebust ja mees tunnistati lennukõlbulikuks. Koos teise kogenud piloodi Vladimir Serjoginiga läks Gagarin sooritama õppelendu sõjalennukil Mig-15UTI. Õhku tõusti kell 10.18 ja paarkümmend minutit hiljem teatas Gagarin, et lennuülesanne on täidetud ning nad naasevad baasi. Pärast seda enam ühendust lennukiga ei saadud.

Kuna lennukit ei tulnud ega tulnud, siis alustati laiamahuliste otsingutega, mis kestsid kolm tundi. Lõpuks leiti allakukkunud lennuk Novosjolovo küla lähedalt ehk umbes 65 kilomeetri kaugusel lennuväebaasist. Teine venelasest kosmonaut Aleksei Leonov viibis katastroofi ajal sündmuskoha läheduses ja ta olevat enda sõnutsi kuulnud kaht tugevat plahvatust.

Nõukogude Liidu üldsus sai Gagarini surmast teada alles kaks päeva hiljem, aga kõik andmed tragöödia kohta salastati. Just see ülim salastatus sünnitas kuulujutte selle kohta, et katastroof polnud juhus ja Gagarin tegelikult mõrvati.

Pärast Gagarini hukkumist moodustati riiklik komisjon, mis avalikustas ametliku avariipõhjuse. Spetsialistide kinnitusel muutis meeskond lennusuunda, tegi järsu manöövri ja sattus pöörisesse. Piloodid üritasid lennukit küll saada horisontaalasendisse tagasi, kuid põrkasid siiski maapinnaga kokku. Lendurite verest ei leitud hiljem mingeid kahtlaseid aineid ja ka lennuk olevat tehniliselt korras olnud.

„Sellised järeldused võivad paista tõepärastena tavainimeste jaoks, kuid mitte professionaalidele,“ märkis Leonov. Komisjoni aruanne salastati ja selle üksikud detailid lekkisid avalikkuse ette komisjoni mõne liikme intervjuudest.

Versioone on seinast seina

Katastroofi põhjused ja asjaolud on jäänud selgusetuteks, kuid kaasajal eksisteerib kümneid erinevaid versioone selle kohta, miks Gagarini lennuk alla kukkus.

Kõige populaarsema versiooni kohaselt, mida toetas ka kosmonaut Leonov, põhjustas katastroofi mitmete asjaolude koosmõju, olgu selleks siis halvad ilmastikutingimused või lennuki tehnilised vead. Lendamisel võisid Gagarin ja Serjogin püüda hoiduda kokku põrkamast näiteks mõne teise lennuki või linnuparvega, sattuda mööda tuhisenud lennuki keerisjälge või tõusvasse õhuvoolu. Mõnel neist põhjustest võiski õnnetus juhtuda.

Aleksei Leonov rääkis 2013. aastal, et õnnetuse põhjustas hävitaja Su-15, mis lendas lennuplaani rikkudes liiga madalalt ja möödus liiga lähedalt Gagarini lennukist, misjärel tekkinud õhuvool viis Gagarini lennuki spiraalsesse langusse, millest piloodid ei suutnud enam välja tulla. Leonovi sõnutsi olid need asjaolud teada ka juba 1968. aastal, kuid pikka aega ei lubatud nendest rääkida.

Aga kosmonaut Vladimir Aksjonov on arvanud, et Gagarin ja Serjogin tegid keerulistes ilmastikutingimustes mitu viga, mis saidki neile saatuslikuks. Tol päeval oli ilm väga pilvine ja lauspilvede alumine äär oli umbes 600 meetri kõrgusel maapinnast, seejärel kuni 4000 meetri kõrguseni olid erakordselt paksud pilved, aga sellest ülevalpool polnud enam üldse pilvi.

Kosmonautide ettevalmistuskeskuse ülema Nikolai Kuznetsovi sõnul olevat Serjogin tundnud end 27. märtsil halvasti ja kaevanud valude üle südames. Kuznetsov oletas, et viirangu tegemise ajal hakkas Serjoginil halb, aga Gagarin ei märganud koheselt kolleegi seisundit. Serjogin võis saada infarkti, ta võttis turvarihma lahti, misjärel paiskus tema keha kabiini teise otsa, takistades juhtimist. Aga Gagarin ei tahtnud sõpra maha jätta ja ei katapulteerunud.

Lennukitehnik Igor Kuznetsov tegi põhjaliku analüüsi, mille alusel ta väitis, et lennukis jäi üks ventilatsioonikraanidest poolavatud asendisse, mistõttu kabiin polnud hermeetiline, kuid lendurid ei pannud seda kohe tähele. Nad püüdsid lennukit allapoole tuua, kuid kaotasid rõhulanguse tõttu teadvuse. Sellesse versiooni paljud eksperdid siiski ei usu.

On palju ka nn vandenõuteooriaid. Ühe kuulujutu kohaselt olevat Gagarin ja Serjogin enne lennukisse istumist joonud kõvasti viina ja ei saanud seejärel lennuki juhtimisega purjuspäi hakkama. Teised jälle väidavad, et Gagarin imiteeris oma surma, kolmandad on aga kindlad, et Gagarin tapeti võimude poolt, kuna ta sattus nendega konflikti.

Gagarin kirjutas hüvastijätukirja

Kaks päeva enne kosmosesse lendamist 1961. aastal kästi Juri Gagarinil kirjutada hüvastijätukiri oma abikaasale ja lastele, sest polnud teada, kas mees naaseb kosmosest elusana või mitte. See kiri anti Gagarini abikaasale Valentinale üle seitse aastat hiljem, pärast Gagarini hukkumist 1968. aastal.

„Tere, mu kallid, palavalt armastatud Valjake, Lenake ja Galjake! Otsustasin kirjutada teile mõned read, et rääkida teiega ning jagada seda rõõmu ja õnne, mis mulle on osaks saanud. Täna otsustas valitsuskomisjon saata mind esimese inimesena kosmosesse. Kallis Valja, ma olen väga õnnelik ja tahan, et ka teie oleksite koos minuga õnnelikud. Lihtsale inimesele usaldati suur ja tähtis riiklik ülesanne – rajada tee kosmosesse!“ seisis kirjas.

„Ma olen siiani elanud ausalt ja õiglaselt, püüdnud teha kõike inimeste heaks, kuigi mu panus on olnud väike. Ükskord lapsena lugesin Tškalovi sõnu: „Kui olla, siis olla esimene.“ Nii ma püüangi olla ja olen lõpuni. Tahaksin, Valjake, pühendada selle lennu uuele ühiskonnale, kommunismile, kuhu me juba liigume, meie suurele kodumaale, meie teadusele,“ jätkus kiri.

Juri Gagarini lesk Valentina suri tänavu 17. märtsil 83-aastasena. Naine elas Tähelinnas. Oma elu ei toonud ta kunagi avalikkuse ette. Pärast abikaasa surma tõmbus Valentina veelgi rohkem endasse, lõpetas ära kohtumised ajakirjanike ja teiste inimestega. Gagarini tütardest on aga saanud kõrge positsiooniga inimesed. Vanem tütar Jelena on kunstiteadlane ja juhib Moskva Kremli muuseumi. Noorem tütar, professor Galina on kateedrijuhataja Moskva majandusülikoolis.

Foto: wikipedia.org