1978: NSV Liit saatis kosmosesse esimese mittevenelase
2. märtsil 1978. aastal startis Nõukogude Liidus järjekordne kosmoselaev kahe kosmonaudiga pardal. Kosmosesse lennutati venelane Aleksei Gubarev ja Tšehhoslovakkia kodanik Vladimír Remek, kellest sai esimene kosmoseskäija, kes polnud venelane ega ameeriklane.
Allan Espenberg
Kuigi ettevalmistusi selleks kosmoselennuks oli tehtud mitu aastat, sai 29aastane Vladimír Remek jalad Maalt lahti 40 aastat tagasi, 2. märtsil 1978. aastal kell 18.28, kui kosmoselaev Sojuz-28 viis ta koos laeva komandöri Gubareviga kosmoselennule. Polkovnik Aleksei Gubarev oli Remekist 17 aastat vanem.
Kosmosereis kestis peaaegu 8 ööpäeva
Kosmoselaev põkkus orbitaaljaamaga Saljut-6 ning Remek ja Gubarev viisid koos kosmonautide Juri Romanenko ja Georgi Gretškoga kosmoses läbi hulgaliselt tehnoloogilisi, meditsiinilisi ja bioloogilisi eksperimente. Remek viibis kosmoses 7 ööpäeva 22 tundi 16 minutit 30 sekundit ja jõudis elusana Maale tagasi 10. märtsil.
Sojuz-28 pardal olnud mehed moodustasid esimese rahvusvahelise meeskonna, kes NSV Liidust kosmosesse läkitati. Remekist sai 87. kosmoses käinud isik, aga esimene kosmonaut, kes polnud kummagi suurriigi – ei Nõukogude Liidu ega Ameerika Ühendriikide kodanik. Tšehhoslovakkiast aga sai kolmas riik maailmas, mille kodanik pääses kosmosesse. Olgu öeldud, et Tšehhoslovakkia-nimelist riiki tänapäeval enam ei ole, kuid selle asemel eksisteerivad kaks sõltumatut vabariiki – Tšehhi ja Slovakkia.
Remek on senini ka ainus tšehhi kosmonaut. Samas nimetatakse tšehhi kosmonaudiks mõnikord ka Oldřich Pelčáki, kes oli 1978. aastal Remeki dublant. Kuna aga Remek vahetust ei vajanud, siis Pelčák kosmosesse ei pääsenud.
Remek on rääkinud, kuidas kosmosereis muutis tema elu: „Olen tänulik saatusele, et ma sain seda kogeda. Mul oli võimalus vaadata meie Maad kõrvalt ja veenduda oma silmadega, et Maa on tõepoolest ümmargune. Samas pole ta sugugi nii suur, kui paljud inimesed arvavad. Ta pole lõputu meie konfliktide ja keskkonnaalaste prohmakate jaoks. Ainsad piirid, mida võib kosmosest silmata, on looduslikud: rannikud, jõed ja mäed. Aga kõik muud piirid – nii rahvaste kui riikide vahel – on inimeste endi tehtud.”
Kõik nõukogude kosmoselaevadega kosmoses käinud inimesed said pärast Maale naasmist rikkalikult autasustatud. Nii sai ka Remek esimese välismaalasest kosmonaudina NSV Liidult palju medaleid ja ordeneid, kuid kõige suuremaks tunnustuseks oli tema nimetamine Nõukogude Liidu kangelaseks. Ta on ka Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane.
Mitmes intervjuus on Remek hiljem tunnistanud, et sooviks veelkord kosmosesse lennata, kuigi praegu on hoopis teistsugune olukord kui 40 aastat tagasi, sest kosmos on muutunud suures osas rahvusvaheliseks projektiks ja kõigil inimestel võib peatselt tekkida võimalus ise kosmoses ära käia.
Ainus Nõukogude Liidu kangelane Euroopa Parlamendis
Pärast ajaloolist kosmoselendu ei jäänud Remek loorberitele puhkama, vaid jätkas aktiivset tegutsemist oma erialal. Ta töötas Praha ühes teadusinstituudis ja Tšehhoslovakkia Rahvaarmee poliitvalitsuses, oli õppejõuks NSV Liidu sõjaväeakadeemias, juhtis Praha lennundus- ja kosmonautikamuuseumi, tegutses Tšehhi Vabariigi kaubandusesindajana Moskvas.
Seejärel tegi ta oma karjääris kannapöörde ja siirdus täielikult poliitikasse. Kümme aastat (2004-2013) oli ta Euroopa Parlamendi saadik, kelleks ta valiti Böömi- ja Määrimaa Kommunistliku Partei poolt. Seejuures on oluline, et Remek ise nimetatud parteisse ei kuulunud. Ta on öelnud selle kohta nii: „Ma olen parteitu saadik, kuigi pole kunagi varjanud oma sümpaatiat vasakpoolsete vastu. 1989. aastal olin ma sunnitud lahkuma Tšehhoslovakkia Kommunistlikust Parteist, sest ohvitserid ei tohtinud kuuluda parteidesse. Seejärel ma lükkasin tagasi kõik ettepanekud tegelda poliitikaga.”
Muide, ta on ainus Nõukogude Liidu kangelane, kes kunagi on kuulunud Euroopa Parlamendi koosseisu. Kosmoses viibinud isikuid on Euroopa Parlamendis olnud veel, näiteks itaallane Umberto Guidoni, kes käis kosmoses kahel korral koos ameeriklastega.
Pärast Euroopa Parlamendist lahkumist sai Remekist Tšehhi suursaadik Venemaa Föderatsioonis, kellena ta töötas kuni käesoleva aasta jaanuari lõpuni. Suursaadiku ametikohalt lahkus ta ennetähtaegselt, kuna olevat hakanud igatsema kodumaad. Ajakirjanduse teatel olevat Remek saatnud Tšehhi välisministeeriumile palve lõpetada tema missioon suursaadikuna perekondlikel põhjustel mõned kuud varem, kuna tema abikaasa tundvat end välismaal väga üksikuna ja ei saavat kohtuda lapselastega. Remek lükkas selle info ümber, kinnitades, et ta pole saatnud Prahasse ühtki palvekirja.
Intervjuus infoportaalile RIA Novosti rääkis ekskosmonaut selle kuulujutu kohta järgmist: „Ma pole 22 aastat elanud Tšehhimaal, mul on täiskasvanud ja iseseisvad lapsed. Nad on iseseisvad nii majanduslikult kui otsuste langetamisel. Mõlemad tütred on abielus ja nad on ammu aru saanud, et ükskõik milliseid otsuseid teeb nende isa, tuleb neil lihtsalt nendega kohanduda. Minu abikaasal pole lapselapsi, kuigi mul on tütrepoeg, sest mu vanem tütar on pärit minu esimesest abielust. Seepärast ei vasta need ajakirjanduslikud jutud tõele.”
Tänavu sügisel 70aastaseks saav Remek on väga suhtlemisaldis ja avatud inimene, millest annavad tunnistust kümned intervjuud, mida ta on andnud Tšehhi, Venemaa ja teiste riikide ajakirjandusele. Nendes usutlustes on Remek rääkinud põhiliselt oma kosmoselennust ja Venemaast, sest just need kaks asja on tema elu ja saatust mõjutanud kõige rohkem.
Vladimír Remek (paremal) ja Aleksei Gubarev. Allikas: spacefacts.de
