1987: 93aastase Rudolf Hessi saladuslik surm
Täna 31 aastat tagasi suri vanglas Hitleri-Saksamaa üks olulisemaid riigitegelasi Rudolf Hess, kuid siiamaani vaieldakse selle üle, kas mees tappis end ise või oli tal „abistajaid”.
Allan Espenberg
Rudolf Walter Richard Hess (1894-1987) oli Adolf Hitleri üks lähedasemaid võitluskaaslasi, ühtlasi oli ta tähtsuselt teine mees Natsionaalsotsialistlikus Saksa Töölisparteis (NSDAP). Kui Esimeses maailmasõjas osales Hess täie rauaga ning sai korduvalt haavata ja pälvis mitmeid autasusid, siis Teine maailmasõda lõppes tema jaoks üsna varakult ja üpris kurvalt.
Salamissiooni kiire nurjumine
1941. aasta 10. mai öösel lendas Hess eraviisilise ja ülisalajase rahumissiooniga Šotimaale, et arvatavasti püüda lõpetada lahkhelid Saksamaa ja Suurbritannia vahel ning liidulepingu sõlmimise järel alustada üheskoos sõda Nõukogude Liidu vastu. Kuid Hess langes pärast langevarjuga lennukilt alla hüppamist inglaste kätte vangi ning sellega oligi sõda ja ka erimissioon tema jaoks lõppenud.
Millised olid Hessile antud täpsed juhised, pole teada. Ka vangilangemise järel ei rääkinud Hess midagi oma eriülesandest, mistõttu pole tänaseni teada, kas Hessi saatis inglaste juurde Hitler või lendas ta sinna omal algatusel. Müsteeriumiks jääb Hessi ülemerelend tõenäoliselt alatiseks.
Nürnbergi kohtuprotsessil 1946. aastal mõisteti Hess küll süüdi, kuid kuna ta polnud oma tahtest sõltumata (viibis suurema osa sõjaajast vangikongis) osalenud inimsusvastaste kuritegude kordasaatmises, siis pääses ta hukkamisest. Ta mõisteti eluks ajaks vangi. Viimased kakskümmend eluaastat viibiski Hess Saksamaal Spandau vanglas, olles selle kinnipidamiskoha ainus ja viimane vang. Väidetavalt lõpetas ta oma elu vanglas enesetapuga.
Hessi eluloos on palju saladusi ja ebaselgust, kuid kõige suuremad müsteeriumid on seotud rahumissiooni ja väidetava enesetapuga. Kolmas tohutu saladus on siiski veel: 2011. aasta suvel hävitasid Saksamaa võimud Hessi haua Baierimaal, kuna see hakkas muutuma tema fännide ja neonatside kogunemispaigaks. Hessi säilmed põletati ja puistati mingisse järve, mille nime pole avalikustatud.
Mis juhtus 17. augustil 1987?
Kuus aastat tagasi avalikustati Suurbritannias salajased uurimismaterjalid ja fotod, mis käsitlevad Hessi viimaseid elutunde ja surma asjaolusid. Senimaani polnud selge, kas Hess tappis ennast ise või „aitasid“ teda teise ilma minna Inglise salateenistuse agendid. Tegelikult ei too ka need avalikustatud dokumendid asjaloosse siiski täit selgust. Mõned uurijad on väitnud, et kui mingeid uusi materjale rohkem välja ei ilmu, siis võib üsna kindlalt väita, et tegemist oli enesetapuga.
17. augustil 1987. aastal soovis 93aastane Rudolf Hess minna Spandau vangla suvemajja, kus talle meeldis sageli aega veeta. Kell 14.30 astus Hess lehtlasse ja vangivalvur – Ameerika Ühendriikide mustanahaline sõdur Tony Jordan jäi ukse taha vahti pidama. Viis minutit hiljem heitis valvur lehtlasse pilgu ja nägi, et Hess oli aknalingi külge seotud elektrijuhtmega end üles poonud.
Mees oli põrandale kukkunud ja tunda oli veel nõrka pulssi. Jordan püüdis vahialusele osutada esmaabi ja kutsus telefoniga välja meedikud. Vaatamata arstide pingutustele suri Hess umbes kaks ja pool tundi hiljem. Kohtuarsti järelduses öeldi, et surm saabus „kõri kokkusurumisel tekkinud lämbumise“ tagajärjel. Abivahendina tapmisel oli Hess kasutanud laualambi juhtme külge kinnitatud kolmemeetrist pikendusjuhet.
Varasemast ajast oli teada, et Hess oli ennegi püüdnud oma elu lõpetada. Seepärast oli teda valvama pandud erirühm, mille eesmärgiks oli enesetapu ärahoidmine. Kuid üsna pea pärast Hessi surma läksid liikvele kuulujutud ja tekkisid kahtlused, nagu poleks Hess elust lahkunud omal vabal soovil. Ühe versiooni kohaselt olevat Hessi likvideerinud Briti salateenistused, kuna ta olevat liiga palju teadnud.
Hessi taskust leiti surmaeelne kiri, mis olevat kirjutatud „mõni minut enne minu surma“. Hessi poeg Wolf Rüdiger Hess juhtis tähelepanu allkirjale „Teie kõige eakam“, kuna Hess polevat sellist lõpuväljendit juba vähemalt paarkümmend aastat kasutanud. Pealegi oli Hess juba 93aastane, kelle kätes polnud enam peaaegu mingit jõudu ja kes hädavaevu suutis vangikongist vanglaaeda jalutada. Dokumentidest ei ilmne, kuidas selline väeti mees oli suuteline end ise tapma.
Hessi vägivaldse surma pooldajad (sealhulgas tema poeg) väidavad, et Suurbritannia peaminister Winston Churchill käskis 1941. aasta Hessi-visiidi asjaolud täielikult salastada, et inglastel ei kaoks võimalus ja ettekääne sõjas osalemiseks. Kui aga tekkis oht, et Hess võib lõpuks vabadusse pääseda, otsustati ta tappa.
„Rudolf Hess ei tapnud ennast 17. augustil 1987, nagu seda väidab Briti valitsus. Kõik asitõendid viitavad sellele, et kõrgemalt poolt tulnud käsu kohaselt mõrvasid minu isa briti ohvitserid,“ tegi Wolf Rüdiger Hess selgeks oma seisukoha.
Liitlasvägede sõjaväe juhtkond hakkas kartma süüdistusi lohakuses ning korraldas seetõttu omapoolse juurdluse Hessi surma asjaolude välja selgitamiseks. Kontrolluurimist teostasid Briti sõjaväepolitsei erijuurdlusosakonna spetsialistid, kes oma lõppraportis kinnitasid, et Hess sooritas ilmselgelt enesetapu ja tõendeid välise vahelesegamise kohta ei avastatud.
Kui juurdlus oli lõpetatud, hävitati Hessi kõik isiklikud asjad ja raport salastati. Viis nädalat pärast Hessi surma lükati buldooseritega kokku ka Spandau vangla ja selle asemele ehitati supermarket.
Rudolf Walter Richard Hess oli Adolf Hitleri üks lähedasemaid võitluskaaslasi.
Allikas: wikipedia.org
