Kui 2. aprillil 2005. aastal lahkus siitilmast Euroopa suurkuju ja kauaaegne paavst Johannes Paulus II, siis neli päeva hiljem jäi maailm ilma teisest väljapaistvast eurooplasest. Kolmteist aastat tagasi, 6. aprilli hommikul kell 6.35 suri Monaco vürst Rainier III.

Allan Espenberg

Rainier ise polnudki väljaspool Monacot kuigi kuulus, kuid seevastu teati kõikjal tema abikaasat, filminäitlejat Grace Kellyt ning nende kolme last, kes tihti sattusid kõikvõimalikesse skandaalidesse ja olid kollase ajakirjanduse lemmikuteks. Samas oli Rainier surres Euroopa kõige kauem ametis olnud monarh – ta oli Monaco eesotsas ligi 55 aastat.

Armastus esimesest silmapilgust

Rainier III ehk täieliku nimega Louis Henri Maxence Bertrand Rainier Grimaldi sündis 31. mail 1923. aastal. Ta kuulus Grimaldide dünastiasse, mis valitseb vürstiriiki juba alates 1346. aastast. Tulevane vürst õppis mitmes kõrgkoolis Inglismaal, Prantsusmaal ja Šveitsis, teenis Teise maailmasõja lõpuaastatel ohvitserina Prantsuse armees. 21aastaselt nimetati Rainier kroonprintsiks ja pärast vanaisa Louis II surma sai temast 9. mail 1949 Monaco uus vürst.

Suur muutus tuli vürsti ellu siis, kui ta kohtas Cannes’i filmifestivalil Oscariga pärjatud USA filminäitlejat Grace Kellyt ja armus temasse silmapilkselt. See juhtus mais 1955, kui Grace soostus koos Monaco vürstiga ühe ajakirja jaoks poseerima. Pärast pildistamist külastasid noored üheskoos vürsti iluaeda ja loomaaeda.

Enne saatuslikku kohtumist oli mõlemal seljatagu mitmeid armuafääre. Nii oli Rainier kuus aastat romantiliselt seotud Prantsuse näitlejatari Gisele Pascal’iga, kuid see suhe katkes eeskätt seetõttu, et naine ei olnud võimeline lapsi saama. Grace Kelly üks paljudest armukestest oli aga temast 18 aastat vanem näitleja Jean-Pierre Aumont.

Rainier kurameeris endast kuus aastat noorema näitlejatariga mitu kuud ning tegi talle kalleid kingitusi briljantide ja juveelide näol. Juba 1955. aasta lõpuks olid asjad niikaugel, et Rainier ja Grace informeerisid avalikkust oma kihlusest.

Sajandi pulm

Mitu päeva kestnud pulmapidu algas 18. aprillil 1956. aastal ning seda hakati koheselt nimetama Euroopa sajandi pulmaks. Kuna Grace Kellyl oli sel ajal veel kehtiv tööleping, siis pidi ta loovutama pulmapeo filmimise õigused USA kompaniile MGM, mis vastutasuks tühistas näitlejatari lepingu.

Kui 18. aprillil abielluti tsiviiltseremoonia käigus palee troonisaalis, siis järgmisel päeval toimus Püha Nikolause katedraalis katolik missa. Juba ainuüksi Grace Kelly pruutkleit oli midagi enneolematut, sest selle õmblemisel oli kasutatud 100 meetrit tülli, 25 meetrit tafti ja 300 meetrit pitsi.

Kui tsiviillaulatusel oli kõigest 80 sõpra, sugulast ja tuttavat, siis katedraali oli kutsutud juba 600 külalist. Lisaks arvatakse, et televisiooni vahendusel sai pulmadest osa umbes 30 miljonit inimest. Kohapeal oli aga kuulsus kuulsuses kinni: pulmakülaliste hulgas võis kohata Cary Granti, David Nivenit, Gloria Swansonit, Aristotle Onassist, Ava Gardnerit, mitmeid riigipäid ja diplomaate.

 1996. aastatel tahtis Grace naasta näitlemise juurde, kuid Monaco rahvas ei tahtnud printsessi näha kurjategijat mängimas ja teiste näitlejatega filmilinal armatsemas. Nii jäi see plaan katki. Lisaks andis Rainier välja korralduse, millega keelati kõigi Grace Kelly osavõtul tehtud filmide demonstreerimine Monacos. Siiski on teda hiljem korduvalt valitud seksikamate filminäitlejate, suurimate filmilegendide hulka.

Vürstipaari esimene laps – Caroline sündis 1957. aastal, talle järgnes aasta hiljem Albert ja 1965. aastal tuli ilmale Stephanie. Abielludes kirjutas Grace alla abielulepingule, kohustudes pärast võimalikku lahutust loovutama kõik õigused oma lastele.

Sajandi autoõnnetus

Rainier’ ja Grace’i abielu peeti ideaalseks, monakolased jälgisid seda tähelepanelikult ja olid õnnelikud, et saavad elada muinasjutulise vürstipaari valitsemise all. Kuid see idüll katkes. Septembris 1982 sõitis Grace koos teismelise tütre Stephaniega parajasti autos, kui rooli keeranud naist tabas ootamatult südamerabandus. Tulemuseks oli auto langemine kaljuservalt kuristikku, millest Stephanie pääses üpris kergelt, kuid Grace langes koomasse ja suri 36 tundi hiljem.

 2002. aastal tunnistas Stephanie: „Ma ei elanud üle ainuüksi kohutavat traumat ema kaotuse tõttu varases nooruses, lisaks olin ma õnnetuse hetkel tema kõrval. Keegi ei kujuta ette, kui palju ma kannatasin tookord ja kui palju ma kannatan praegu.”

Abikaasa surm mõjus Monaco vürstile raskelt ning sellest ajast algas tema tervise halvenemine. Vürst ei saanud kuni oma surmani üle abikaasa traagilisest kaotusest, ta ka ei abiellunud enam uuesti. Kui Grace Kelly surmast oli möödas 20 aastat, ütles Rainier: „Kuigi printsessi lahkumisest on möödunud pikk ajajärk, on ta endiselt ja jääb alatiseks meie südametesse ja meie mõtetesse.”

 1990. aastate alguses elas vürst õnnelikult küll üle südameoperatsiooni, kuid sellal spekuleeriti juba üpris tõsiselt võimalusega, et Rainier loobub troonist. Seda siiski ei juhtunud, kuid tema tervis jätkas halvenemist ning oli aastaid, kus ta viibis kuude viisi haiglavoodis. Talle tehtud operatsioone ei jõua aga üles lugedagi. Rainier’ tervisele ei mõjunud hästi ka tema kolme lapse käitumine, kes said alatihti hakkama pahandustega või sattusid piinlikesse olukordadesse.

 2005. aasta aprilli alguses pidas Rainier karmi võitlust kopsu-, südame- ja neeruhaigustega, kuid pidi neile alla vanduma. Enne surma oli vürst üle kuu aja haiglas olnud ning nädal enne valitseja lahkumist kuulutati vürsti asetäitjaks ehk uueks riigipeaks tema poeg Albert. Vürst Rainier sängitati 15. aprillil 2005 Monte Carlo Püha Nikolause katedraali maetud Grace’i kõrvale.

Rainier III abikaasa Grace’ga. Allikas: wikipedia.org