2014 omavalitsusjuhtide pilgu läbi

Kuulutaja palus Lääne-Viru omavalitsusjuhtidel kokku võtta aasta 2014: millist sündmust peavad nad oma valla või linna jaoks lõppeval aastal kõige meeldejäävamaks? Küsimust esitades kartsime kuivi ja igavaid tiraade euroraha kasutamisest, eelarvetest ja poliitikast, kuid vastused polnud kaugeltki sellised. Pigem saab neist päris huvitava ülevaate sellest, milline oli Lääne-Virumaa aastal 2014.

Aivar Ojaperv

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et mööduv aasta oli Väike-Maarja vallas kultuurirohke ja meeldejäävaid emotsioone on palju. „Kõigil neil on küllalt sarnane sisu – see on heameel meie oma kogukonna inimeste üle,“ lausus ta. “Meeldiv emotsioon tulebki sellest, kui näed, kuidas oma isikliku panusega kohalikku elu huvitavamaks muudetakse: olgu selleks Alar Kotli teemapäevad või Eduard Lepiku 90. aastapäeva ürituste sari, või näiteks muusikafestival või spordivõistlus Ebavere Kange. Ja veel: otseselt pole see küll sündmus, kuid meelde jäi seegi, kui keegi südamest lihtsalt „aitäh“ ütles.“

Laekvere vallavanem Aarne Laas pidas nii enda kui ka paljude vallaelanike jaoks kõige suuremaks sündmuseks nn külade veeprojekti edukat lõpetamist. „Muuga ja Moora küla said uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ning Rahkla, Paasvere ja Venevere küla uued joogiveetrassid,“ täpsustas ta. „Nüüd on Laekvere valla kõik trassid uued ning kaasaegsed. Rõõmu teevad ka Laekvere raamatukogu uued ruumid ning Laekverest Moora poole suunduv kergliiklustee.“

Tapa keskväljak ja Lokotari mälestuskivi

Rakvere vallavanem Aivar Aruja tõdes, et nende vallas on ühte tippsündmust välja tuua keeruline. „Tooksin välja kolm,“ pakkus ta. „Valmis sai Lepna –Rakvere kergtee; Lasila koolimajas tegime suure renoveerimise; Veltsi küla sai endale igati kaasaegse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.“

Tapa kui maakonna ühe suurema omavalitsuse loetelu sai sellele vääriliselt pikk. „Seadsite meid lihtsa küsimusega raske valiku ette,“ mainis vallavanem Alari Kirt. „Meil on sel aastal nii palju toimunud, et raske on eelistusi välja tuua.“

Esimese tähtsa sündmusena pakkus Kirt välja Tapa linna keskväljaku haljastu korrastamise, mille tulem jääb kindlasti kõigile silma. Äramärkimist väärivaks pidas ta veel lasteaia Vikerkaar hoone soojustamise ja viimistlemise, eraettevõtlusest Hagar ASi Tapa leivatehase rekonstrueerimise ja töökohtade arvu suurendamise, riigile kuuluva Tapa Erikooli hoonetekompleksi rekonstrueerimise ja uue osa ehitamise alustamise ning Kaitseministeeriumi plaani kaitseväe kohaloleku suurendamiseks Tapal.

Valla enda ettevõtmistest lisas Kirt lisaks keskväljaku rekonstrueerimisele nimistusse veel kõnniteede ehitamise Tapa linnas, kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava vastuvõtmise ja Tapa linna haljastuse arengukava vastuvõtmise.

Rakke vallavanem Andrus Blok nimetas lõppeva aasta meeldejäävaimate sündmustena Simuna kihelkonnapäevi ja Rakke valla päeva.

Kadrina vallavanem Erich Petrovits lausus, et lahkuvast aastast jääb meelde, kuidas Kadrina osutus Eesti leiutajate pealinnaks (vaata lisalugu – toim.). Muudest sündmustest pidas vallavanem märkimisväärseks Kadrina lugemiku ilmumist ja noore jalgratturi Merili Sirveli jõudmist Eesti tippu. „Ning oma tegevusega on riigi tipus ka Kadrina Tervisekeskus,“ lisas Petrovits.

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs pakkus, et nende valla aasta kõige meeldejäävam sündmus toimus oktoobris, kui avati Eesti Vabariigi tuntud laskesportlase Gustav Lokotari mälestussammas. Lokotar oli 12kordne maailameister, lisaks võitis ta omal ajal veel 2 hõbe- ja 5 pronksmedalit ning püstitas 7 maailmarekordit. „Mälestuskivi püstitamine lükati käima kodanikualgatamise korras, aktivistid olid kohalikud jahimehed, Kaitseliidu Viru-Nigula rühm, kohalikud elanikud ja Gustav Lokotari sugulased,“ kiitis vallavanem.

Kirjanike invasioon Vinni

Vinni valla tähtsaima sündmuse kirjelduse edastas Kuulutajale valla kultuuri- ja avalike suhete nõunik Hilje Pakkanen. „Vinni valla kõige meeldejäävam sündmus oli Vilde-nimelise kirjandusauhinna 50. aastapäeva tähistamine 2. augustil, mil Vinni-Pajusti tammikus Pajusti klubi ees avati laureaatidest kirjanike tammik ning Tudu mõisapargis toimus suur ühislaulmine,“ märkis ta. „Kirjanduslik tammik Eesti vanimas ja suurimas Vinni-Pajusti tammikus andis kõnealusele piirkonnale täiesti uue mõõtme ja kultuuriloolise sisu. Mitukümmend tamme said endale „isikliku kirjaniku“. Kirjanike nimepuud lausa kutsuvad tammikus kõndijat mõtisklema kirjanduse ja meie kultuuriloo üle laiemalt. Tegemist on ainulaadse ettevõtmisega meie kultuurimaastikul. Kirjanduslik tammik sai positiivse vastukaja, seda käiakse uudistamas lähedalt ja kaugelt.“

„Omanäoline oli ka Tudu mõisapargis toimunud ühislaulmine ansambli Saku Mandoliinid saatel,“ jätkas ta. „Ega me ju populaarseid rahvalikke laule lauldes mõtle, kes on laulu sõnade taga. Ühislaulmine oli kenaks kingiks meie kirjandushinna laureaatidele.“

2. augustil oli Vinnis ka enneolematu kirjanike „invasioon“ – seda päeva käis oma kohaletulekuga austamas koguni 8 Eesti kirjanikku, varasemast ajast ei teata Lääne-Virumaal ühtegi teist nii kirjanikerohket üritust.

Haljala vallavanem Leo Aadel kinnitas, et valla jaoks oli lõppev aasta üks edulugude aasta. „Haljala liiklussõlme arendamine ja laiendamine ergutas oluliselt piirkondlikku ettevõtlust, luues juurde uusi töökohti ning inspireerides ja julgustades seeläbi järgmisi ettevõtteid tulevikus lisanduma,“ kinnitas ta. „Aleviku keskuse ja liiklejate jaoks tõi ringristmiku ehitamine kaasa turvalisema ja kaasaegsema avaliku ruumi. Samuti oli Haljalale suureks auasjaks korraldada sel aastal traditsioonilist ja ülemaakonnalist maakaitsepäeva.“

Tuli tõi ilu südamesse

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev tõi esimese asjana esile II Sõmeru lambafestivali, mis jäi silma emotsionaalsuse, mitmekesisuse ja arvuka publiku poolest. „Investeeringute ja pingutuse poolest on suurim tegu Sõmeru lasteaia Pääsusilm renoveerimine,“ jätkas Vassiljev. „Koos uue mööbli soetamisega oli investeeringu suuruseks pool miljonit eurot. Kõige rohkem rõõmu valmistas aga uus lift Uhtna Hooldekodu personalile ja sealsetele elanikele – sellest räägitakse veel täna suure õhina ja tänutundega.“

Tamsalu valla oluliseks sündmuseks pidas vallavanem Toomas Uudeberg tänavaehituse ja –renoveerimise lõpetamist Tamsalu linnas. „Koidu ja Kesk tänava ringristmik muutis liikluse kõigi jaoks oluliselt turvalisemaks,“ kinnitas ta. „Emotsionaalselt jäi kindlasti meelde suvine Eesti laulu- ja tantsupeo tule teekond, mis kahe päeva jooksul läbis ka Tamsalu valda ja „puudutas“ valla inimeste hinge oluliselt. Ühtlasi on rõõm meenutada, et meie vallast pääses Tallinnasse suurele peole koguni viis rühma.

Uudeberg ei pidanud paljuks kiita ka teisi. „Elroni reisirongiliikluse paranemine, nüüd on meil ööpäevas 8 rongi Tallinnasse ja sama palju Tartusse, tagab Tamsalu rahvale hea ja kaasaegse ühenduse kahe suure keskusega, vaid ühe tunniga jõuab nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Rongiliikluse paranemisega said ka suurte linnade töökohad reaalselt kättesaadavaks. Kui õnnestuks veel hommikul esimest ja õhtul viimast rongi vastavalt varasemaks ja hilisemaks nihutada, siis oleks selles valdkonnas ideaalne lahendus käes.“

Veel tõi Tamsalu vallavanem esile sündmuse, mis neid kurvastab, aga naabreid Tapa vallast rõõmustab. „Hagari firma otsus tsentraliseerida tootmine Tapale võib tekitada tagasilöögi Tamsalu valla tööhõives,“ ütles Uudeberg.

Kadrina on Eesti leiutajate pealinn!

Tänavu detsembris avalikustati, et õpilasleiutajate riikliku konkursi I preemia vanemas vanuseastmes võitis Andri Soone Kadrina Keskkooli 11. klassist tööga „Addie – krüptoraha aadresside lihtsustamine. Lisaks riikliku preemia saamisele sõidab Andri Eestit esindama ka maailma suurimale noorte teadus- ja innovatsioonimessile Intel-ISEF, mis toimub Ameerikas Pittsburghis 2015. aasta maikuus. Eesti parimaks leiutajate kooliks tunnistati Kadrina Keskkool, mille õpilane võitis gümnaasiumiastmes esikoha ka eelmisel aastal. Õpetajapreemia sai Kadrina Keskkooli leiutajate juhendaja Karl Meos. Preemiad andis kadrinlastele üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.