2025. aasta lind on kormoran
Eesti ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani. Kormoran ehk karbas (phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind. Mustja sulestikuga arhailise välimusega kormoran on peaaegu hane suurune, kaaludes kaks kuni kolm kilo. Tema pikkus on 80–100 cm ja tiibade siruulatus 130–160 cm.
Ülle Kask
Pool sajandit tagasi oli kormoran Läänemere piirkonnas pideva tagakiusamise tõttu väljasuremise äärel. Eestisse jõudis linnuke peale pikka vaheaega 1980ndate aastate alguses.
Kormoranid elavad ja pesitsevad kolooniatena peamiselt rannikualadel ning laidudel, jõgede ja järvede ääres nii maapinnal kui puudel. Nende asurkond ulatub Gröönimaast Austraaliani.
Kormoranid on väga head ujujad ja sukeldujad, kuid nende sulestik vettib. Sellepärast kuivatavad nad oma laiali laotatud tiibadega sulestikku tuule käes merekividel, kus võib neid puhkamas näha. Kormoranid suudavad ka hästi lennata, kuid kõndimine on neil vaevarikas.
Linnud ehitavad kõrge pesa oksarisust, mereadrust ja kõikvõimalikust randa uhutud sodist. Emaslind muneb keskmiselt neli sinakat muna. Pojad sünnivad pimedate ja paljastena, kuid juba paari nädala jooksul kattuvad nad tiheda mustja sulestikuga.
Kormoranid toituvad kaladest, nende keskmine päevane toiduvajadus on 300–400 grammi kala. Kormoranide maost on leitud ka limuseid, kahepaikseid, putukaid ja isegi taimi, mis on sinna arvatavasti juhuslikult sattunud. Doonau deltas on täheldatud ebatavalist vaatepilti, kus kormoranid haarasid otse lennult ja kugistasid alla madalal lendavaid pääsukesi.
Kormoranide vaenlased on merikajakad, hõbekajakad ja hallvaresed, kes toituvad nende munadest ja poegadest. Suursugune merikotkas aga jahib ka vanalinde. Kormoranid ei kuulu looduskaitse alla. Neid kütitakse ja nende pesasid rüüstatakse arvukuse piiramiseks, kuid tihti on tegemist kalameeste poolse vandalismiaktiga. Kormorani liha on söödav, aga tuim. Kõigepealt tuleb linnul nahk maha võtta ja seda tükk aega keeta. Noorlinnud on õrnema lihaga.
Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt saab lugeda, et kormoranil on oma kindel ja oluline roll ökosüsteemis, mis vajab ja väärib põhjalikumat uurimist ning selgitamist. Tegu on väga omapärase liigiga, kelle tutvustamise kaudu saab pöörata tähelepanu just merekeskkonnaga seotud probleemidele.
Kormoran on 31. aasta lind.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti korralduse (8.08.2024.), millega lubati Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis tappa 400 kormorani, et uurida nende toitumist. Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks uuringu loa kehtivuse.
Ornitoloogiaühingu arvates saab kormoranide toitumist edukalt uurida ka räppetompude ning välja oksendatud kalade määramise kaudu. Linde tohib uuringute tarbeks surmata vaid juhul, kui muud alternatiivid puuduvad.
Toitumisuuringud peavad ära tõendama, milliseid kalu kormoran Eestis viibimise ajal peaasjalikult sööb ja kas ta oma söögisedeliga kalavarusid kahjustab või mitte.
Viimasel kolmel aastal on ornitoloogiaühing vaidlustanud ka kormoranide munade õlitamise. 2022. aastal rahuldas Keskkonnaamet ühingu vaide ja jättis kormoranide munade õlitamise tegemata, kuna see sattus liiga hilisele perioodile ja pojad olid juba paljudes pesades koorunud. 2023. aastal viidi õlitamine läbi, kuid kohus tunnistas selle hiljem ebaseaduslikuks. 2024. aastal viidi õlitamine taas läbi, ent kohtuvaidlus õlitamise õiguspärasuse üle veel kestab.
(Kasutatud allikas: Ornitoloogiaühing vaidlustas kormoranide toitumisuuringud. 25.09.2024. www.eoy.ee)
