25 aastat tagasi sai Rakvere iseolemise õiguse

Pühapäeval, 24. jaanuaril möödub 25 aastat päevast, mil Rakvere linn sai (taas) omavalitsusüksuse õigused. Edaspidi tahetakse selle päeva tähistamine muuta selliseks traditsiooniks, et linnaasutuste uksed on kõigile huvilistele avatud.

Aivar Ojaperv

Nõukogude ajal linnadel, külanõukogudel ja muudel kohalikel haldusüksustel oma võim ja rahakott sisuliselt puudus. Igas neist oli küll täitevkomitee, kuid ülesandeid ja voli oli neil tunduvalt vähem kui praegustel linna- ja vallavalitsustel.

Päris nõukogude aja lõpus – Eesti elas siis juba iseseisvumise mõtetega – toimus reform ja vallad-linnad hakkasid riburada saama omavalitsusüksuse õigusi. Esimesena anti see Muhu vallale, ka Lääne-Virumaa Vinni vald mahtus esimeste ridadesse.

Kuus linnapead

Toonane Rakvere linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Tiit Kullerkupp ja aseesimees Mihkel Juhkami sõitsid, vastavad paberid taskus, Tallinnasse Kadriorgu Arnold Rüütli allkirja järele 1991. aasta 24. jaanuaril. Paberile pandi pookstavid alla – see ürik on linna arhiivis kenasti alles – ja sellest päevast alates oli Rakvere taas omavalitsusüksus.

Märgilist päeva tähistati kolmapäeval, 20. jaanuaril Rakveres Targas Majas, kuhu olid kutsutud kõik 25 aasta jooksul Rakvere linnavolikogusse- ja valitsusse kuulunud inimesed. Kokkusaamine meenutas volikogu laiendatud istungit kolme päevakorrapunktiga: 1) arutelu ja hääletus teemal, kas 25 aastat tagasi tehti õige otsus, kui taotleti omavalitsusüksuse staatust; 2) Bonzo kontsert; 3) vaba mikrofon koos meluga.

Kutse pidulikule istungile said 108 volikogu liiget ja 40 linnavalitsuse koosseisu kuulunud inimest. „Ma saatnuks hea meelega veel 10 kutset, kuid need inimesed ei saa kahjuks enam neid vastu võtta,“ lausus volikogu praegune esimees Toomas Varek.

Manala teele lahkunuid, kelle seas on ka linnapeaametit pidanud Matti Jõe, mälestati leinaseisakuga.

25 aasta jooksul on Rakverel olnud 6 linnapead: Tiit Kullerkupp (1988-1996; algselt täitevkomitee esimees; 90ndate alguses paralleelselt ka volikogu esimees), Toomas Varek (1996-1998 ja 2012-2013), Matti Jõe (1998-2002), Andres Jaadla (2002-2009 ja 2010-2012), Rannar Vassiljev (2009-2010) ning Mihkel Juhkami (2013-).

Volikogu esimeheks on olnud Tiit Kullerkupp, Jüri Peinar, lühikest aega Oleg Gross, Mihkel Juhkami, Marko Torm ja Toomas Varek.

Kõigil taasiseseisvunud Eestis toimunud kohalikel valimistel (7 korda) on volikogusse valitud Mihkel Juhkami, kuus korda Olev Puldre ning Andres Jaadla.

Kaks inimest on linnavalitsuses töötanud kõik 25 aastat: Mihkel Juhkami ja juhiabi Mirjam Lukme-Suomalainen, kes mõlemad alustasid tööd väga noore inimesena.

„Mina sattusin toonasesse täitevkomiteesse nii, et Tiit Kullerkupp kuulutas aseesimehe kohale konkursi ning mina osutusin valituks,“ meenutas Mihkel Juhkami. „Minu teada olin üldse esimene konkursi korras tööle võetud omavalitsusametnik Eestis. Varasemalt olin juristina jõudnud töötada mitmel ametikohal ja ega sõbrad mu otsust heaks kiitnud – auväärne amet küll, aga seda peeti kuivaks ja igavaks. Ega ma ise ka end linnavalitsusse kauemaks kui 5-6 aastaks mõelnud, aga on kuidagi nii läinud, et siin ma nüüd olen. Eks ma ikka ise tahan ka: kui omal ajal sai ametisse tuldud, oli Rakvere hall ja räämas väikelinn, kusagil alateadvuses tiksus mõte, et peab ju ometi olema võimalik midagi paremaks muuta.“

Tähtis dokument – arengukava

Mihkel Juhkami ja Tiit Kullerkupp meenutasid, et 25 aastat tagasi ei antud omavalitsusüksuse õigusi lihtsalt niisama – teatud algdokumendid pidi ka koostama. Üks neist, kõige olulisem, oli linna sotsiaalmajanduse arengukava, mille kirjutas kokku toonane noor spetsialist Juhkami.

„Ma leidsin selle dokumendi linnavalitsuse arhiivist üles,“ rääkis Juhkami ja luges valitud lõigud-faktid ette ka aastapäeva pidulikul tähistamisel.

„Linna ettevõtetele saatsime küsimustiku – kui palju on töötajaid, milline on keskmine palk jne. Linnal ju selline statistika puudus absoluutselt,“ meenutas Mihkel Juhkami. „Vastukajana saime teada, et näiteks piimakombinaadil olid suured probleemid kaadri, tühja taara ja ruumidega. Piiritustehas kuulus toona Liviko bilanssi ja ükski tehase majandusnäitaja ei kajastunud linna omades – arengukavas nägime seepärast ette, et edaspidi ka selle ettevõtte töötulemused linna üldtabelis kajastuks. Lugesime kokku, et tööstuskaupade kauplusi oli linnas 25 ja toidukauplusi 18. Kõige rohkem töökohti oli teenindussfääris, tootmiskoondis Viru oli tõsine tegija, suur tööandja oli ka metsakombinaat.“

„Nii mõnigi esimesse arengukavasse kirjutatud asi on õnneks või õnnetuseks jäänud tegemata,“ jätkas Juhkami. „Näiteks nägime ette uue sidehoone ehitust Tallinna tänava äärde – viimase versiooni kohaselt nn purskkaevupargi asemele Tallinna ja Laada ristmikul. Praeguse politsei- ja päästemaja kohale pidi tulema 4. keskkool. Aga ka mõistlikke asju oli plaanis: juba siis kirjutasime arengukavasse, et linn vajab spordihoonet. Ning Kalevi võimla ehk spordikiriku tahtsime juba toona ümber ehitada kontserdimajaks.“

Katlamaju oli Rakvere linnas 1991. aastal 70. „Kütmine oli tol ajal nii tõsine probleem, et absoluutselt kõik volikogu ja linnavalitsuse istungid algasid selle teemaga,“ mainis Juhkami.

25 aastat tagasi kehtisid Eestis ka päris omapärased riiklikud ja kohalikud maksud. Kas keegi veel mäletab, et oli eraldi kohalik ja vabariiklik tööjõumaks, fondimaks, lastetusmaks, kooperatiivide tulumaks ja isegi kinomaks?

Autotehing pättidega

„Kui tausta võrrelda, siis samal ajal valati Vilniuses ja Riias verd,“ lausus Tiit Kullerkupp. „Ajad olid ärevad, vabadus oli õhus. Meil olid omad hirmud ja teadmatus, aga iseolemise tung tiivustas. Seadusandlus ja regulatsioonid puudusid pea täielikult, kuid see lisas põnevust, kui palju asju sai ise välja mõelda ja ära teha.“

„Praktiliste küsimuste kõrval oli oluline ka suhtumise muutmine – tol ajal oli raha ja otsustusõigus rajoonivalitsuse käes,“ jätkas Kullerkupp. „Meil olid õnneks mõistlikud maavanemad – Lembit Kaljuvee ja Ants Leemetsaga sai asja ajada. Leemets oli koguni nii tore mees, et andis ühele maavanemate ümarlauale kutsutud linnapeadele ka sõna – toona olid viimased veel nii väikesed ja tähtsusetud tegelased, et ei väärinud ärakuulamist.“

Kullerkupul on ka üsna detailselt meeles, kuidas 24. jaanuaril 1991 Tallinnas Arnold Rüütli juures käidi.

„Sõitsime musta Volgaga, aga see oli ka ainus sõit selle autoga,“ muheles ta. „Mingitel segastel asjaoludel meile see eraldati, aga tegelikult oli auto linna jaoks ebapraktiline. Pärast Tallinnas käimist õnnestus see kahe väiksema, vist Zhiguli vastu välja vahetada.“

Mihkel Juhkamile meenus seegi, et ega autode vahetus tänapäeva mõistes nüüd kõige korrektsem olnud: „Need olid mingid sõna otseses mõttes pätid, kellega tehingu tegime. Venemaal oli must Volga staatuse sümbol, see oli kõva valuuta. Meie saime kaks uhiuut autot vastu ja olime rahul, aga vaevalt et need kaks pättide kätte seaduslikku teed mööda jõudsid.“

Rakvere linnapead taasiseseisvunud Eestis. Alates vasakult Tiit Kullerkupp, Toomas Varek, Matti Jõe, Andres Jaadla, Rannar Vassiljev ja Mihkel Juhkami. Foto: rakvere linnavalitsuse arhiiv