Ida-Virumaal maa vajub
Käesoleva aasta esimestel kuudel olen Ida-Virust saanud mitu kõnet, mille sisu on olnud enam-vähem sama – peaaegu iga päev vajub kusagil maapind inimeste jalge all. Otsustasime selle huvitava loodusnähtusega lähemalt tutvuda.
Tekst: Juhan Aare
Uurimisreisi Mäetaguse ja Jõhvi valda tegime laupäeval, 1. märtsil. Meie teejuhiks ja selgituste jagajaks oli Mäetaguse vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Ain Rego.
Tulemäed Eestis
Rego sünnikodu asub 40-50 meetri kõrguse aherainemäe vahetus läheduses Ida-Viru maakonna keskosas. Mingil hetkel 1950ndatel hakkas see aherainemägi põlema ja 1970ndatel tehti Aini isale korraldus kolida teise kohta. Krunte pakuti mitmele poole, kuid Ants Rego otsustas siiski Ereda küla kasuks ja ehitas uue maja aherainemäest umbes 2 km kaugusele. Muide, ka täna põleb vaikselt miilates seesama vana „tulemägi“, mille otsa me 1. märtsil ronisime.
Mis põhjusel muutuvad tulemägedeks põlevkivi kaevandamise käigus tekkivad aherainemäed? Isegi veel 1980ndate alguses sorteeriti põlevkivi käsitsi. Ain Rego: „Seda rasket tööd tegid peamiselt naised kolmes vahetuses. Põlevkivi käsitsi sorteerimisel satub aga märkimisväärselt suur kogus põlevkivi aheraine hulka. Mingi aja möödudes algavad suure põlevkivisisaldusega aherainemägedes utmisprotsessid. Tekib põlevkiviõli ja see läheb otsejoones põhjavette. Just siit, aherainemägedest, see suur fenoolide probleem Ida-Virus alguse saabki.“
Üks täna täie auruga põlevaid „tulemägesid“ on näiteks Kukruse aherainemägi. Õnneks on viimasel ajal hakanud selle probleemiga tegelema ka Keskkonnaministeerium. Millal ja kuidas õnnestub „tulemägi“ kustutada, seda kahjuks täna veel ei teata.
Kogu elu koos kaevandustega
Peagi jõudis kaevandus järele ka Aini isa Antsu ehitatud uuele kodule. Kui Ain oli noormeheks sirgunud, ostis ta endale maja isakodust 6 km kaugusele. Ain Rego: „1995. aastaks jõudis kaevandus mulle ka sinna järele. Olen kogu elu püüdnud liikuda kaevandustest eemale, kuid ikka ja jälle on nad mind kinni püüdnud ja isegi ette läinud. Nüüd olen aru saanud, et enam pole mul mõtet kusagile tormata.“
Möödunud paari aastakümne jooksul on Ain Regost saanud suurpõllumees haritava maa suurusega ligemale 1000 hektarit.
Viimastel aastatel on ka tema valdustes sagenenud maatükkide vajumise juhtumid. Looduses toimuva mõistmiseks on tähtis teada, et Ida-Virus ripuvad suured maa-alad piltlikult öeldes õhus. Eestis, peamiselt Ida-Virus, on õõnsaks uuristatud ligemale 1 protsent meie jalgealusest. Maapinna vajumine on vältimatu ja täna ootab sada ruutkilomeetrit oma aega. Mäeteadlased ennustavad, et sellest kolmandik vajub lähema paarikümne aasta jooksul.
Ain Rego: „Laias laastus on nii, et Mäetaguse vallas on 30 m sügavuses põlevkivi 2 m kõrgustest kaevanduskäikudest välja võetud. Seetõttu toetub maapind siin tervikute (kaevanduse lage üleval hoidvad sambad –toim.) peale. Ka suurem osa Jõhvi valla territooriumist toetub põlevkivist tervikutele.“
On teada, et Kohtla-Järvel vajus linna rajatud tenniseväljak äkki meetri jagu. Umbes samal ajal pragunes ühe Sompas asuva eramaja sein.
Millal ja kus vajub maapind järgmine kord? Seda ei tea täpselt keegi, sest kaardimaterjal maa-aluste õõnsuste kohta ei ole kuigi täpne. NSV Liidus oli kaevanduse asukohta märgistav kaart ja maapealsete ehitiste kaart üksteise suhtes nihutatud. Karjafarm võis olla maastikul 50 meetrit õigest kohast eemal. Segadust kui palju. Näiteks Ubja hüljatud kaevandusest on säilinud vaid üks kaart ja seegi on moonutatud. Väga vähe materjali on kunagise Viivikonna kaevanduse kohta. TTÜ lektori Ingo Valgma sõnul on nüüdseks siiski õnnestunud suur osa kaevandustest ühele kaardile kanda.
Tuhandeaastane garantii
Järgmise peatuse tegimegi Jõhvi vallas Sompa lähedal, kus paarkümmend aastat tagasi suleti kaevandus nr 4. Ka Sompa maa-aluste käikude kaart pole maapealse olukorraga päris täpselt kooskõlas. Tänaseks on siinsed kaevanduskäigud veega täitunud ja sagenevad maapinna vajumise juhtumid.
Ain Rego: „Kui kaevandust rajati, siis väideti, et arvutuste kohaselt peaksid kaevanduse lage üleval hoidvad sambad (erialakeeles tervikud –toim.) vastu pidama vähemalt 1000 aastat. Kuid möödus kõigest kakskümmend aastat ja maapind on hakanud meie jalge all üha sagedamini kõikuma.“
Tervikutena on maa alla jäänud hinnanguliselt 30-40 protsenti väärtuslikust maavarast. Eriti tõenäoliseks muutub maapinna vajumine veega täitunud kaevandustes. Pehme paekivi ja põlevkivi on kivimid, mille tugevus vees ligunedes väheneb oluliselt. Hiljemalt paari aastakümne möödudes ei suuda põlevkivist tervikud enam maapinna survele vastu panna ja järjekordne maalahmakas kukub allapoole.
Peatusime põllu ääres, kus maapind oli hiljuti vajunud pika kaldega ligikaudu meeter. Selles kohas oli maapind kaevanduskäiku vajunud. Protsess arvatavasti jätkub, sest kaevanduskäikude kõrgus oli ligikaudu 2 meetrit. „Õhus rippuvast“ ja mingil hetkel alla kukkuvast maapinnast rääkides rõhutas Ain Rego: „Kõige suuremad probleemid tekivadki pärast seda, kui kaevandus on oma töö lõpetanud. Ja need probleemid on juba igikestvad. Kaevandamine ise võtab aega 20-25 aastat. Selle ajaga tahab investor oma raha tagasi saada ja see, mis pärast kaevanduse sulgemist juhtuma hakkab, teda juba ei huvita. Ta on läinud ja kohalikele jääb siis see probleemide ranits, mida tuleb kanda ei tea kui kaua. Võib-olla tuhat aastat, võib-olla kauemgi.“
Maatükkide kiiresti sagenev vajumine algas mõned aastad tagasi. Hoolimata sellest, et kunagi lubati: see kõik võib juhtuda alles tuhande aasta möödudes. Ja ehkki maa kukub alla meeter või veidi rohkem, on see siiski piisav selleks, et vajumise kohas asuv ehitis praguneks või koguni kokku kukuks.
Elu liikuval maal
Liikuma hakanud maa seab ületamatuid takistusi ka kinnisvara arendajatele. Kuidas sa võtad vastu otsuse elumaja või mingi muu hoone ehitamiseks, kui tead, et mingil hetkel võib maa allapoole kukkuda? Maapinna vajumisega seotud asjaolusid pole veel kuigi põhjalikult uuritud. Näiteks Sompas algas maatükkide vajumine pärast seda, kui sealse kaevanduse sulgemisest oli möödunud kõigest 10-12 aastat. Ain Rego: „Teadmine maapinna vajumisest on üldiselt värske ja selle teadmise kohalejõudmine ametnikeni kulgeb ülimalt aeglaselt.“
Mäetaguse ja Jõhvi valla kogemus väärib tõsist tähelepanu just selles mõttes, et enne kaevanduse rajamist tuleb võimalikult täpselt teada, mis hakkab juhtuma pärast kaevanduse sulgemist. Kaevandamise ajal tekkivatele probleemidele on suhteliselt lihtne lahendusi leida. Aga mis saab pärast?
Mis hakkab juhtuma näiteks seal, kus tegutses pikemat aega Viru kaevandus? Kaevandus suleti 2013. aastal. Seniste kogemuste põhjal võib prognoosida, et maapind hakkab seal vajuma hiljemalt aastatel 2025-2030. Asjatundjatele teeb muret ka see, mis hakkab toimuma Estonia kaevandusega. Kaevanduskäigud asuvad 70 m sügavusel, mistõttu surve lage hoidvatele tervikutele on väga suur. Peaaegu võimatu on prognoosida, mis hakkab juhtuma Sillamäel. Kunagine maa-alune uraanikaevandus on suureks saladuseks tänase päevani.
Ressursimaks kui peibutuspart
Sageli meelitatavad arendajad omavalitsusi magusate juttudega sellest, et õnne toob valla õuele kaevandusõiguse tasu. Kui aga vaadata valdade jätkusuutlikkuse või edukuse edetabelit, siis näiteks aastal 2011 oli Mäetaguse vald 226 omavalitsusest 111. kohal. Aga mis saab siis, kui kaevandus suletakse ja ressursimaksu enam ei laeku?
Ain Rego: „Kui võrdleme Mäetaguse valla eelarveid aastatel 2013 ja 2014, siis näeme eelarve mahu olulist vähenemist. Aidu karjäär läks kinni, Viru kaevandus läks kinni. See rikkus on ajutine. Laekunud rahaga püüti korda teha haridus- ja sotsiaalvaldkonna vajalikud asjad. Paari aasta pärast oleme aga sama seisus nagu iga teinegi vald. Ainult selle olulise vahega, et igaveseks jääb meie kanda kaevanduste tekitatud ja osaliselt lahendamatu probleemide pundar. Laenuleib ja pirrutuli ei kesta kuigi kaua!“
Väidetavalt on mäetööstus kogu maailmas allakäiva majandusega tööstus. Reeglina alustatakse kaevandamist maardla kõige paremas kohas. Kui aga maavara ammutamine ei tasu enam ära, jäetakse kaevandus maha ja minnakse mujale. Kõigele sellele mõeldes on igati mõistlik enne uute kaevanduste rajamist hoolikalt uurida, mis on juhtunud aastakümneid tagasi töötanud mäeettevõtetega.
Fotod
1. Sompa kaevanduse kunagised hooned. Fotod: Juhan Aare
2. Kunagise Sompa kaevanduse aherainemägi.
3. Ain Rego on pidanud mitu korda kolima, aga ikka on kaevandus talle järgi jõudnud.
4. Viltu vajunud hooned Mäetaguse vallas.
5. Suletud Viru kaevanduse lammutatavad hooned.
