Korteriühistud muutuste tuules VI

Uue seaduse kohaselt on korteriühistu kõrgeim organ korteriomanike üldkoosolek, millele kohaldatakse lisaks uues seaduses sätestatule ka mittetulundusühingute seaduse sätteid, sealhulgas mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjas soovitakse kehtestada teistsugused koosolekutel osalemise ja otsustusvõimelisuse kriteeriumid, siis seadus annab selleks võimaluse.

See seadusesäte võiks olla mõttekohaks juba toimivatele ühistutele, kui hakatakse läbi vaatama ja kaasajastama oma kehtivaid põhikirju. On ju tihti korteriühistud hädas üldkoosolekul osalemise aktiivsuse ja kvooruminõuetega.

Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb koosoleku teates märkida koht, kus on võimalik nende dokumentidega tutvuda ja dokumentidega tutvumise kord.

Erinevalt varasemast on uues seaduses säte, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja dokumendid saata sellele aadressile.

Otsustamine üldkoosolekut kokku kutsumata

Seaduse kohaselt on korteriomanikel õigus võtta otsuseid vastu korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata seda nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. See on taas koht, kus võib oma maja eripärad läbi mõelda.

Selliselt läbi viidud koosoleku hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse korteriühistu nimi ja asukoht, samuti protokollija nimi ja vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed. Samuti otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Kusjuures korteriomanike seisukohad peavad olema hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.

Hääleõigus üldkoosolekul

Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, kas igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või määrab häälte arvu korteriomandi kaasomandi osa suurus. Ka seda põhikirja reguleerida antud võimalust on oluline silmas pidada ja oma majas häälte arvu kujunemine kokku leppida.

Korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust. Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest. Hääleõigust ei ole ka siis, kui otsustatakse tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist. Õigus hääletada puudub ka siis, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.

Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga (volitusega) tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Ka see on oluline  läbi mõelda, sest praktikas võib kujuneda olukord, kus üldkoosolekul osalevad vaid üksikud korteriomanikud, käes peotäite viisi volitusi.

Uue üldkoosoleku kokkukutsumine

Kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.

Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast.

Andres Jaadla,

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees