1990: lastekaitsepäeval hukkusid Gruusia pealinnas lapsed

Mtatsminda mäkke viiv köisraudtee ehitati Thbilisi linna juba 1905. aastal. Kesklinnast hakkas mäkke liikuma gondel. Kõik toimis enam-vähem suurepäraselt kuni 1. juunini 1990. aastal, kui leidis aset suur katastroof.

Allan Espenberg

Teatavasti on 1. juuni rahvusvaheline lastekaitsepäev. Seetõttu oli palju lapsi ja noorukeid liikvel ka 1990. aasta 1. juunil Gruusia pealinnas Thbilisis. Mõni klass oli korraldanud koguni ekskursiooni. Nii linlased kui turistid ostsid sel pidupäeval pileteid ja kiirustasid köisraudteele, et sõita Rusthaveli väljakult Mtatsminda mäkke, kus asub kuulus lõbustuspark.

Inimesed kukkusid taevast katusele

Kuid kell 15.15 purunes äkitselt Mtatsminda köisraudtee terastross ja kaks paralleelselt umbes 50-60 meetri kõrgusel maapinnast rippuvat sõiduvagunit (gondlit) jäid ilma kinnituseta. Lisaks ütles üles pidurisüsteem. Üks gondlitest, mis asus lähemal alumisele jaamale, põrkas vastu betoonseina ja mitu inimest said viga. Ülemine gondel hakkas aga hoogsalt kiirust koguma ja sööstis allapoole, kihutades samuti vastu betoonsammast. Löök oli sedavõrd tugev, et kabiin purunes kaheks tükiks. Umbes 20 meetri kõrgusel lendasid inimesed kabiinist välja ning kukkusid kuuekorruselise maja katusele ja hoovi. Mõned paanikasse sattunud reisijad hüppasid gondlist välja juba enne kokkupõrget.

Kui palju inimesi selles katastroofis surma sai, pole teada, sest erinevad allikad nimetavad erinevaid arve. Räägitud on nii 15, 19, 20 kui 21 hukkunust. Vigastatuid oli umbes 45. Hukkunute ja vigastatute hulgas oli palju lapsi ja noori inimesi.

Kaks aastat enne õnnetust, 1988. aastal oli köistee rekonstrueeritud inseneri Vahtang Ležava projekti järgi. Itaaliast telliti ka uued ja suuremad gondlid, mis mahutasid 40 inimest. Vanadest gondlitest loobuti eeskätt nende väiksuse tõttu, sest raudteel sõita tahtjaid oli alati väga palju ja uute gondlitega loodeti probleem lahendada. Õnnetuspäeval oli ühes avariisse sattunud gondlis 46 ja teises 47 reisijat.

Õnnetuse järel moodustatud erikomisjon leidis, et katastroofi põhjustasid tõstetrossi purunemine ja probleemid kinnitusmehhanismiga. Üheks põhjuseks võis olla seegi, et gondlites oli lubatust rohkem inimesi.

Olgu öeldud, et ka hiljem pole Mtatsminda köisraudteel asjalood sujunud normaalselt. Näiteks 2000. aasta juunis toimus taas õnnetus, kui vigastada said Jaapani turistid. Tollal katkes taas tross, kuid inimohvreid ei olnud. Väiksemaid õnnetusi ja avariisid on olnud veelgi.

Nõukogude sõduri kangelastegu

 1990. aastal eksisteeris veel Nõukogude Liit ja Gruusia polnud end iseseisvaks kuulutanud. Seetõttu olid Thbilisis ja teistes Gruusia linnades nõukogude armee väeosad, kus teenisid aega paljudest liiduvabariikidest pärit noormehed. Sel päeval, 1. juunil 1990. aastal oli ühes gondlis ka Aserbaidžaani päritolu sõdur Mušvig Namazov, kes koos nelja Gruusias teeninud kaassõduriga oli samuti otsustanud teha lõbusõidu köisraudteel. Temast sai kangelane ning kolme lapse ja tudengineiu Nato Nižaradze päästja.

„Oli väga palju inimesi. Me läksime gondlisse, kus olid peamiselt noored inimesed ja lapsed. Vaade linnale oli suurepärane ja imekaunis. Sõitsime umbes 500 meetrit 50-60 meetri kõrgusel. Juba oli näha ülemist peatust, milleni jäi paarkümmend meetrit,” jutustas Namazov. Siis aga tross purunes ja gondel hakkas inimeste karjete saatel tormama allapoole. Kui sõiduvahend purunes kaheks tükiks, siis pudenesid sellest peaaegu kõik inimesed välja.

„Jäime ainult mina, kolm last ja üks noor neiu,” jätkas sõdur vestmist. „Ma ütlesin lastele, et nad hoiaksid kusagilt kinni. Tüdruku pea veritses ja ma kartsin, et ta kaotab teadvuse. Nägin, et läheneme hoonete katustele. See oli meie viimane võimalus. Maja katuse kohale jõudes viskasin kõigepealt sinna lapsed ja neiu ning siis hüppasin ka ise. See vaguniosa, millest me välja hüppasime, põrkas kokku järgmise betoonsambaga,“ rääkis Namazov.

„Neiul oli jalg vigastatud ja ta oli kaotanud palju verd. Ma püüdsin lapsi rahustada, kuid äkitselt hakkasid nad veelgi kõvemini karjuma. Kui ma ringi pöörasin, siis nägin, et trossi otsas kõikuv vagun tormab pärast betoonsambalt kiirenduse saamist suurel kiirusel meie suunas tagasi. Tassisin lapsed ja tüdruku eemale ja katsin nad oma kehaga. Seejärel lükkasin katkise gondlitüki kogu jõust jalgadega meist eemale, kuid seejuures väänasin jala välja ja kukkusin tüdruku peale. Püüdsin mitu korda end püsti ajada, kuid ei suutnud. Sel hetkel sõitis gondel taas meie poole. Ma hoidsin tüdrukut ja lapsi enda all ning vaguni katkised tükid riivasid mu selga. Seejärel aitasin lastel ja neiul katuselt alla minna,” kirjeldas sõdur.

Sõdur Mušvig Namazovi ja tema poolt päästetud neiu Nato Nižaradze.

Allikas: photo.rgakfd.ru