9. november – Saksamaa saatuslik päev

Saksamaa ajaloos on üks olulisemaid kuupäevi 9. november, sest sel päeval erinevatel aastatel on aset leidnud sakslaste jaoks hulgaliselt tähtsaid sündmusi: nii traagilisi ja kurbi kui rõõmsaid ja edasiviivaid.

Allan Espenberg

Kuna paljud ajaloolased märkasid eelmise sajandi keskel, et 9. november on Saksamaa ajaloos kujunenud mingil põhjusel üheks tähtsamaks kuupäevaks, siis hakati juba alates Teise maailmasõja lõpust üha sagedamini nimetama 9. novembrit saatuslikuks päevaks (saksa keeles Schicksalstag).

 9. novembril on toimunud nii üliolulisi ja pöördelisi kui ka vähemtähtsamaid sündmusi, kuid kõigil neil on ühel või teisel põhjusel kindel koht Saksamaa ajaloos. Alljärgnevalt on esitatud lühike ülevaade 9. novembril aset leidnud Saksamaaga seotud mõnest sündmusest, juhtumusest ja seigast.

1313 – Baierimaal toimunud Gammelsdorfi verises lahingus olid vastamisi Baieri hertsogi Ludwigi ja Austria hertsogi Friedrich Ilusa armeed. Omavahel suguluses olevad Ludwig ja Friedrich võitlesid võimu pärast nii Alam-Baieris kui kogu Saksamaal. Lahingu võitis Ludwig, kuid Friedrich ei loobunud võitlemast Saksamaa krooni eest. Mõlemad mehed said 1314. aastal Saksa kuningateks, kuid Ludwig IV krooniti hiljem veel ka Saksa-Rooma keisriks.

1848 – Austrias hukati Saksa liberaalne poliitik, revolutsionäär, publitsist, luuletaja, parlamendiliige Robert Blum, kes oli aktiivselt osalenud 1848. aasta revolutsioonides ja Viini ülestõusus. Kuigi tal oli diplomaatiline puutumatus, ei läinud see Austria võimudele korda ja pärast ülestõusu mahasurumist lasti ka Blum maha. Tema surm muutus tolleaegsete revolutsioonide mõttetuse sümboliks. Muide, Blum hukati üks päev enne oma 41. sünnipäeva.

1914 – Kookossaare juures toimunud lahingus laskis Austraalia ristleja Sydney põhja Saksamaa sõjalaeva Emden, mis kuulus Esimese maailmasõja ajal viitseadmiral Maximilian von Spee eskaadri koosseisu. Ristleja Emden jõudis enne uppumist kolme kuu jooksul pidada India ookeanil kinni liitlaste 23 kaubalaeva, kusjuures nende laevade meeskondadest ega reisijatest ei hukkunud keegi. Veel laskis Emden põhja Vene ristleja ja Prantsuse miinilaeva.

1918 – lõppes Novembrirevolutsiooni esimene faas, mis tegi keiser Wilhelm II kukutamisega lõpu monarhiale Saksamaal. Riigipäevahoone aknast kuulutas Philipp Scheidemann välja Saksa vabariigi, kuid kaks tundi hiljem teatas kommunist Karl Liebknecht Berliini lossi rõdult Vaba Sotsialistliku Vabariigi loomisest. Nendest sündmustest on kirjanik Bernhard Kellermann kirjutanud romaani ”Üheksas november”, mis ilmus eesti keeles 1958. aastal.

1922 – möödunud sajandi kuulsaim ja mõjukaim füüsik Albert Einstein kuulutati Nobeli füüsikapreemia laureaadiks teenete eest teoreetilise füüsika alal. Esijoones tunnustati teda fotoefekti seaduse avastamise eest 1905. aastal. Saksamaal sündinud, Šveitsis elanud ja USAs surnud juudi teadlast oli korduvalt Nobeli auhinnale nomineeritud (1910, 1912, 1913 jne), kuid Nobeli komiteele tundusid Einsteini teooriad pikka aega liiga revolutsioonilised.

1923 – Münchenis toimus nn õllekeldriputš, mis kujutas endast natsipartei juhi Adolf Hitleri ja kindrali Erich Ludendorffi ebaõnnestunud riigipöördekatset. Hommikul kell 11 siirdusid haakristilippude alla koondunud 3000 natsi Müncheni kesklinna, kus neid võttis vastu umbes sadakond politseinikku. Tulevahetuses hukkus 16 natsi ja kolm politseinikku. Natsipartei juhid vahistati ja mõisteti vangi, sealhulgas sai Hitler viieaastase vanglakaristuse.

1936 – Saksa romantismiajastu helilooja, pianist ja dirigent Felix Mendelssohn Bartholdy (1809-1847) oli rahvuselt juut, mistõttu polnud ta eriti vastuvõetav Saksamaal 1933. aastal võimule tulnud Hitlerile. Nii kõrvaldasid natsid suure saladuskatte all ja ööpimeduse varjus Leipzigi kontserdisaali Gewandhausi esiselt platsilt helilooja skulptuuri, mis oli seal seisnud 44 aastat. Protestiks natside tegevuse vastu lahkus Leipzigi ülemlinnapea Carl Goerdeler ametist.

1938 – algasid natsirežiimi novembripogrommid, mis jätkusid ka järgmistel päevadel ja mida hakati nimetama kristalliööks. Selle käigus rünnati sünagooge, põletati ja hävitati juutide vara. Kristalliöö ajal tapeti vähemalt 91 juuti, kuigi mõne ajaloolase arvates võis tapetud ja enesetapu teinud juute olla umbes 400. Lisaks viidi 30 000 inimest koonduslaagritesse. Selle sündmuse tõttu peetakse 9. novembril Saksamaal natsiohvrite mälestuspäeva.

1967 – Hamburgi ülikooli uue rektori Werner Ehrlicheri ametisse vannutamise pidulikul tseremoonial tõmbasid tollased üliõpilased lahti kolme meetri pikkuse plakati kirjaga „Talaari all on peidus tuhandeaastane hallitus”, millega väljendati vastuseisu kopitanud õhkkonnale ülikoolides, erakorralistele seadustele, Vietnami sõjale. Sellest hüüdlausest sai järgmise aasta massiliste noorsoo- ja tudengiprotestide üks sümboleid nii Euroopas kui Ameerikas.

1974 – pärast 58 päeva kestnud näljastreiki suri vanglas 33aastane üliõpilane ja terrorirühmituse Punaarmee Fraktsioon liige Holger Meins. Mees oli osalenud selliste granaatide väljatöötamises, mida oli võimalik paigutada naisterahva kleidi alla, luues sellega mulje naise rasedusest. Sel viisil saadi lõhkeainet kergesti toimetada ühest kohast teise. 183sentimeetrine Meins korraldas vangistuses mitu näljastreiki, mistõttu ta kaalus surmahetkel vaid 39 kilo.

1989 – Berliini müüri langemisega avati riigipiir Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa vahel ning need sündmused kulmineerusid järgmise aasta 3. oktoobril kahe riigi ühinemisega. 1961. aastal püstitatud betoonist müüri peaeesmärgiks oli takistada idasakslaste põgenemist läände ja see oli külma sõja üks tuntumaid sümboleid. 1990. aastal lammutati umbes 160 kilomeetri pikkune müür peaaegu täielikult, alles jäid vaid mõned üksikud fragmendid.

Paljude 9. novembril aset leidnud sõjaajalooliste sündmuste kõrval võib välja tuua, et just sel kuupäeval kuulutati Albert Einstein Nobeli füüsikapreemia laureaadiks.

Foto: wikipedia.org