1856: Moskvas asutati Tretjakovi maaligalerii
Täna 164 aastat tagasi, 22. mail 1856. aastal ostis 24-aastane vene ettevõtja ja metsenaat Pavel Tretjakov oma kunstikogusse kaks esimest maali. Sellest sai alguse Moskvas tänini eksisteeriv kuulus Tretjakovi galerii.
Allan Espenberg
Pavel Tretjakov (1832–1898) pärines Moskva mitte eriti rikkast kaupmeheperest. Saanud koduse hariduse, alustas ta oma karjääri kaubanduses, tegutsedes esiotsa koos oma isaga, aga seejärel koos venna Sergeiga. Vendadel õnnestus perekapitali märkimisväärselt suurendada, sest nad asutasid Kostromasse linamanufaktuuri, mis andis stabiilset sissetulekut.
Ka kaubanduses toimus suur laienemine, millega teenisid Tretjakovid samuti piisavalt raha. Lisaks ehitati uusi vabrikuid. Kui Tretjakovid olid piisavalt rikastunud, hakkas neid huvitama heategevus ja kunstiteoste kogumine: kui Pavel huvitus esijoones vene kunstnike teostest, siis Sergei kollektsioneeris Lääne-Euroopa maalikunstnike loomingut.
24-aastane Pavel omandas esimesed maalid oma kollektsiooni jaoks 22. mail 1856. aastal. Sel päeval ostis algaja kunstihuviline Vassili Hudjakovi maali „Kokkupõrge Soome salakaubavedajatega“, mis oli maalitud kolm aastat varem. Tretjakov omandas samal päeval veel teisegi kunstiteose, milleks oli kunstnik Nikolai Šilderi samal aastal maalitud maal „Kiusatus“.
Paljud kunstiteadlased on seisukohal, et need polnud sugugi esimesed Paveli ostetud maalid, kuid kuna kindlaid ja tõepäraseid andmeid varasemate ostude kohta pole, siis peetakse just nende kahe maali omandamise kuupäeva nüüdseks maailmakuulsaks kujunenud kunstigalerii asutamisajaks. Samas on teada, et Pavel Tretjakovi eesmärgiks polnud mitte võõraste silmade eest peidetud erakunstikogu loomine, vaid vene maalikunsti rahvusmuuseumi rajamine.
Venemaa üks suuremaid kunstimuuseume
Kunstikogumise üllale ülesandele pühendas Pavel Tretjakov enam kui 40 aastat oma elust. Ta oli sõbrasuhetes paljude kunstnikega, toetas neid mitmel viisil, sealhulgas materiaalselt, tänu millele sattusid tema kollektsiooni kunstnike paremad teosed.
Pärast seda, kui Tretjakov omandas 1862. aastal Vassili Perovi maali „Talupoegade ristikäik lihavõttepühal“, algas muuseumi kujundamine ja arendamine kiire tempoga. Nii täienes kollektsioon Nikolai Ge (Gay), Ivan Šiškini, Aleksei Bogoljubovi, Mihhail Clodti, Konstantin Savitski, Arhip Kuindži, aga ka Liivimaalt pärit kunstniku Karl Huhni maalidega.
Muuseumi kujunemisele avaldas suurt mõju Tretjakovi suhtlemine maalikunstniku Ivan Kramskoiga, kes aitas moodustada ekspositsiooni ja välja valida sobilikke maale.
1881. aastal avati galerii kõigile huvilistele ja igaüks võis seda külastada. Aga 1892. aastal kinkis Pavel Tretjakov oma kunstikogu Moskva linnale. Sel ajal oli kollektsioonis 1287 maali, 518 joonistust ja 9 skulptuuri. Hiljem ühendati selle kunstikoguga ka Paveli vennale Sergeile kuulunud kunstiteosed. Linnaduuma otsusega määrati Pavel Tretjakov galerii eluaegseks varahoidjaks.
Kuni oktoobrirevolutsioonini 1917. aastal nimetati muuseumi Pavel ja Sergei Tretjakovi Moskva linna kunstigaleriiks. Kui järgmisel aastal galerii bolševike poolt natsionaliseeriti, siis hakati seda nimetama riiklikuks Tretjakovi galeriiks.
20. sajandi esimesel poolel sai Tretjakovi galeriist Venemaa ja ka kogu Euroopa üks suuremaid kunstimuuseume, mille koosseisu liidendati mitu Moskva väiksemat muuseumi. 1995. aastal kuulutati Tretjakovi galerii vene kultuuri üheks väärtuslikumaks objektiks ja praegu kuulub selle kogudesse enam kui 170 000 kunstiteost, kusjuures kogude täiendamine jätkub pidevalt.
Uusi kunstiteoseid nii ostetakse kui saadakse ka kingituste ja annetustena. Nii võib galerii kollektsioonist näiteks leida unikaalseid vene ikoone, mille autoriteks on Andrei Rubljov, Theophanes ja teised ikoonimeistrid. Ka demokraatlike ja realistlike kunstnike ehk peredvižnikute parimad tööd on galeriis esindatud. Unikaalne on ka Tretjakovi galerii raamatukogu, mis koosneb enam kui 200 000 kunstiraamatust.
Kuidas tutvustati galeriid eestlastele
Ka Eesti ajakirjanduses on Tretjakovi galeriist ehk Tretjakovkast palju kirjutatud. Nii märgiti Teise maailmasõja ajal, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks, 24. märtsil 1945. aastal Nõukogude Eestis ilmunud kultuuriajalehes Sirp ja Vasar järgmist: „Lähemal ajal avatakse Moskvas populaarseim vene rahvusliku kunsti muuseum – Tretjakovi galerii avab taas oma uksed.“
Ning jätkati: „Isamaasõja rasked aastad on sundinud nii paljussegi suhtuma teisiti, mõndagi ümber hindama, mõndagi sügavamalt tundma. See on maksev ka kunsti kohta. Sellepärast ei suutnud rahuldada ainult endiste väljapanekute taastamine, kuigi see väljapanekute korraldus oli hoolikalt läbi mõeldud ja rahuaastail soojalt vastu võetud ühiskonna poolt. Tretjakovi galerii uus väljapanekute korraldus peab andma avaraima, täielikema ja täpseima ülevaate mineviku vene kunstist, selle arenguteedest ja ülemaailmsest ajaloolisest tähtsusest.“
Lehes seisis, et arvestades endiste väljapanekute positiivseid kogemusi ja kõrvale heites ebasobiva, töötavad galerii kaastöölised uue väljapanekukava kallal, mis näitaks vene kunsti suure rahva suure kunstina, millel on oma rahvuslik pale ja oma kaunid traditsioonid. „See väljapanekukava näitab vene kunsti tema arengus. Minnes saalist saali, võib galerii külastaja jälgida, kuidas üks ajastu vene kunstis asendub teisega. Galerii peab andma kujutluse vene kunsti stiilidest, sellest, kuidas üks stiil asendub teisega,“ kirjutati väljaandes.
„Kuid ajaloolise põhimõtte range läbiviimine pole võimalik, sest muuseumi väljapaneku juures pole alati soovitav see järjekindlus, mida peetakse silmas kunstiajaloolise õpiku koostamisel. Muuseumi väljapanekute korraldamisel tuleb arvestada ka sobivaimat kohta üksikule kunstiteosele ja kogu esteetilist muljet,“ jätkus artikkel.
„Nagu teada, tekkis Tretjakovi galerii just maalide galeriina, ja selles suunas on seda ka kümmekond aastat täiendatud. Skulptuuri oli seal vähe. Nüüd kavatsetakse galeriis kaalukamat kohta anda ka skulptuurile. Võrreldes ennesõjaaegse väljapanekuga kavatsetakse laiemalt esitada ka joonistust ja akvarelli,“ vahendas ajaleht.
