2010: kroonprintsess Victoria astus abiellu

Tänane päev on mitmekordselt tähtis Rootsi Kuningriigile. Kümme aastat tagasi, 19. juunil 2010 abiellus Rootsi kroonprintsess Victoria oma väljavalituga, aga täpselt samal kuupäeval 34 aastat varem, 19. juunil 1976. aastal olid abiellunud Victoria ema ja isa.

Allan Espenberg

Täna kümme aastat tagasi peeti Stockholmis suure pidulikkuse ja laia ulatusega Rootsi troonipärija, kroonprintsess Victoria pulmi. Sellest kogunes osa saama kümneid tuhandeid rootslasi ja turiste. Printsessi abikaasale, endisele personaal- ja fitnessitreenerile Daniel Westlingile kingiti seoses abiellumisega Rootsi printsi ja Västergötlandi hertsogi tiitlid.

Uhked ja kallid pulmad

Need pulmad kujunesid kõige uhkemaks ja luksuslikumaks abielutseremooniaks, mida oli peetud Euroopa kuningakodades viimase 30 aasta jooksul. Eelmised sama ulatusega pulmad peeti 1981. aastal, kui Suurbritannias abiellusid Walesi prints Charles ja leedi Diana.

Kroonprintsessi olid Rootsi saabunud õnnitlema enam kui 1100 külalist, kelle hulgas oli esindajaid Hollandi, Belgia, Norra, Taani, Jaapani, Suurbritannia, Hispaania, Jordaania, Saksamaa, Monaco ja teiste riikide kuningakodadest ja aristokraatlikest suguvõsadest.

Pulmatseremooniat kanti üle enam kui 30 telekanalil, kuid sellele vaatamata olid Stockholmi tänavatele tulnud kümned tuhanded inimesed, et vahetult kõigest osa saada ning tervitada Victoriat ja tema abikaasat. Suurte rahvamasside tõttu oli ka palju tähelepanu pööratud turvalisusele ja julgeolekule, mille eest kandsid hoolt enam kui 7000 politseinikku ja 5000 vabatahtlikku.

Printsess Victoria pulmad läksid maksma hiigelsumma. Ühtede andmete järgi olid kulud kahe-kolme miljoni ringis, teised allikad nimetavad aga koguni 10,6 miljonit eurot (kuhu sisse ehk arvestatud ka kaudsed kulud), mis jääks alla vaid printsess Diana ja prints Charlesi pulmade maksumusele 1981. aastal. Kõik teised vahepeal toimunud pulmad kuningakodades olid märkimisväärselt tagasihoidlikumad ja odavamad. Suurte kulutuste pärast tekkis tavarootslaste hulgas päris tõsine rahulolematus ja seetõttu langes mõnevõrra positiivne suhtumine monarhiasse. Kui 1996. aastal oli ühiskondliku arvamuse küsitluste põhjal kuningapere populaarsuseks 69 protsenti, siis 2010. aastal langes see 40 protsendini.

Elu enne abieluranda jõudmist

Victoria oli abielludes 32- ja tema väljavalitu Daniel 36-aastane. Nad kohtusid 2002. aastal. Kroonprintsessi noorem õde Madeleine alustas treeninguid Stockholmi klubis Master Training, kus oli treenerina ametis Daniel. Õe eeskujul hakkas ka Victoria võtma eratunde Danielilt ja peatselt armuti.

Kuigi ajakirjanduses ilmus aeg-ajalt lugusid Victoria poiss-sõpradest, siis kroonprintsess ise keeldus oma eraelu arutamisest meedias. Kui näiteks tuli ilmsiks tema suhe Danieliga, siis teatas Victoria: „Me oleme head sõbrad, aga rohkem ei ütle ma midagi.“ Hiljem on Victoria intervjuudes jutustanud, et nende puhul ei saa rääkida armastusest esimesest silmapilgust, vaid tegu oli olnud pikaajalisema protsessiga. Aga 2002. aastal jäid armunud noored paparatsofotograafide vaatevälja ning puhkes väiksemat sorti skandaal.

Meediakajastuste kohaselt ei tahtnud kuningapere n-ö tavainimest endi hulka esialgu vastu võtta. Seda vaatamata sellele, et vanemad olid Victoriasse suhtunud alati heatahtlikult ja leebelt. Selle üheks põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et printsessi lapsepõlv ja noorusiga polnud kuigi kerged.

Nimelt diagnoositi Victorial düsleksia, mis tähendab lugemis- ja kirjutamisraskusi. See haigus on päritav ja selle all kannatab ka printsessi isa, kuningas Carl XVI Gustaf. Esmakordselt tunnistas Victoria oma düsleksiat 2002. aastal ühel koolikiusamise konverentsil, kui ta teatas, et oli arvanud, et on loll ja aeglane, kuna ei saa kooliülesannetega hakkama. Printsessile palgati spetsialistist õpetaja ja teda raviti kaua. Aga 1990. aastate lõpus tabas Victoriat uus häda – anoreksia.

Võib-olla oleks kuningakoda olnud Victoria vastu rangem ja polekski andnud abiellumisluba, kuid sündmustesse sekkusid kuninga ja kuninganna nooremad lapsed. Printsess Madeleine ja prints Carl Philip protesteerisid selle vastu, et neil nihkub võimalus abiellumiseks kaugemasse tulevikku. Asi oli nimelt selles, et Rootsi seaduste järgi peab esimesena abielluma kuningapere vanem laps ja alles seejärel tohivad pulmi pidada nooremad võsud. Aga tol ajal oli Madeleinel kavas välja kuulutada kihlus, mis oleks ära jäänud, kui Victoria poleks abiellunud. Muide, Madeleine tühistas oma kihluse veel samal aastal.

Mitu pulma ühel kuupäeval

Victoria ja Danieli pulmapäev polnud valitud juhuslikult, sest 19. juuni on ajalooline päev Rootsi kuningapere liikmete jaoks. Nimelt astusid sel päeval 1976. aastal abiellu ka Victoria vanemad – praegune kuningas Carl XVI Gustaf võttis naiseks brasiilia-saksa päritolu ärimehe tütre Silvia Sommerlathi, kellest sai kuninganna Silvia. Tulevane kuningas oli tutvunud kauni Silviaga 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel, kus naine tegutses võistluste ja ürituste korraldajana. Mitmes hilisemas intervjuus on kuningas rõhutanud, et nende puhul oli tegu armastusega esimesest silmapilgust.

Juba 1973. aastal sai Carl XVI Gustaf Rootsi kuningaks ning pärast abiellumist sündis perre kolm last: printsess Victoria, prints Carl Philip ja printsess Madeleine. Kui sünnihetkel oli troonipärijaks Carl Philip, siis peatselt jõustunud põhiseaduse muudatus andis troonipärimisõiguse kuningapere vanimale lapsele, olenemata tema soost. Nii sai Victoriast 1980. aastal Rootsi kroonprintsess.

Aga samal päeval, 19. juunil on Rootsis sõlmitud veel kaks kuninglikku abielu. Aastatel 1859–1872 Rootsit valitsenud kuningas Karl XV abiellus 19. juunil 1857. aastal Hollandi printsessi Louise’iga ning 1823. aastal võttis tulevane kuningas Oskar I endale naiseks Leuchtenbergi hertsoginna Joséphine’i. Kui Karlil ja Louise’il oli kaks last: printsess Louise ja prints Carl Oscar, siis Joséphine sünnitas oma abikaasale viis last: neli poega ja tütre, kusjuures tema kahest pojast said ka kuningad (Karl XV ja Oskar II).