„Salmonite“ vaevaline taaselustumine
Sel nädalal jõudis kinodesse uus kodumaine mängufilm „Salmonid. 25 aastat hiljem“, mis on järg varastel 90ndatel eetris olnud samanimelisele teleseriaaalile.
Tõnu Lilleorg
36-osaline seriaal jooksis ETV ekraanil aastatel 1993–1995 ja tõesti, tänavu täitub 25 aastat, mil publik pole selle Eesti rikkaima perekonna tegemistest osa saanud. Kunagise seriaali ja nüüdse filmi režissööri Toomas Kirsi sõnul oli seriaal loodud parodeerima kõrgklassi toretsevat ja enesekeskset elustiili, mida toonases Eestis esindasid uusrikkad ning välismaal seriaalide „Dallas“ ja „Dünastia“ tegelased. Seriaali stsenaristiks oli Mihkel Mutt.
Tänaseks on need D-tähega seriaalid unustusse vajunud ja kõik inimesed saanud kohaneda turumajandusega. Ometi näeme uues filmis, kuidas Salmonitel on õnnestunud säilitada eelmise sajandi ellusuhtumine ja hoiakud. Nad on elanud ühe suure mulli sees ja mõningatest viidetest selgub, et nende materiaalne heaolu ja mõjuvõim on aina kasvanud. Perepea Ella (mängib erakordne Ita Ever) on vahepeal pidanud lausa Eesti presidendi ametit.
Filmi keskne intriig seisneb selles, et Ellal oleks võimalik saada Venemaalt tagasi presidendi ametiraha. Siin püüab parimat abi osutada asjalik Ella erasekretär Ants (Ain Lutsepp). Omalaadse ringkäigu Salmonite kodudes teeb nooruke Aleksandra (Karolin Jürise), kes tegeleb videoblogimisega, nagu tema eeskuju, tõsielutelevisiooni staar Kim Kardashian.
Ekraanil näeb mitmeid tuntud näitlejaid, kes esinevad oma tuntud headuses. Paraku suutsin nende seast leida vaid kaks, kes tegid midagi uudset. Nendeks ongi ülalnimetatud Lutsepp ja Jürise. Lutsepa tegelane on ühtaegu truu ja algatusvõimeline. Vaimukaks võib lugeda mõtte kleepida näitlejale nina alla mustad vuntsid. Jürise jaoks algas mullu sügisel toimunud filmi võtteperiood vaid mõned kuud pärast näitlejadiplomi saamist Viljandi teatrikoolist ja tervitataval moel ilmutab noor näitlejatar ekraanil enesekindlust ning loomulikkust.
Saalis filmi vaadates tekkis mul küsimus, kas ka nüüd parodeerib „Salmonid“ kedagi või midagi. Ja ma ei suuda ühtegi vastavat nähtust nimetada. Nii on ka pinge loost tublisti välja voolanud.
Siiski suudab film mingil määral ja üpris stiilselt taaselustada mälestuse kunagisest seriaalist, selle justkui tuttava maailma taasluua ja selles on ka omapära, mis tuleneb tegelaste reljeefsest ellusuhtumisest. Ometi mõjuvad Salmonite pereliikmed tänase maailma suhtes üksikutena. Kui esitada küsimused, kas film peegeldab midagi olulist tänases Eestis ja kas filmi tegelased on inimestena huvitavad, on paraku kummalegi neist raske jaatavalt vastata.
Salmonid silmitsi probleemiga, vasakult Guido Kangur, Karolin Jürise, Merle Palmiste, Eduard Toman ja Kersti Kreismann. Foto: pressimaterjalid
