Puuetega inimeste kojal täitus veerandsada tegutsemisaastat

MTÜ Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda tähistab tänavu 25. sünnipäeva ning korraldas sel puhul väikese tänuürituse, kus ühtlasi tutvustati ligipääsetavuse projekti tulemusi.

Liisi Kanna

Plaanitud suurürituse asemel tuli koroonakriisi tõttu tähistamine hajutada pisemateks sündmusteks. Konverentsipäev on kavandatud sügisesse, mõni aeg tagasi toimus aga koosviibimine ühingute juhtidele ning möödunud nädalal võõrustati pidulikul pärastlõunal Rakveres Villa Theresas koostööpartnereid.

„25 aastat – ma arvan, et ühe väikese asutuse jaoks on seda piisavalt palju,“ märkis Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juht Helmi Urbalu, avaldades seejuures tänu kojale aluse pannud Maie Sillale.

Helmi Urbalu rääkis, et koda oli kümme aastat vana, kui tema seal tööd alustas – algus oli keerukas ning siinseid inimesi ta veel hästi ei tundnud. Hiljemgi on raskusi ette tulnud, näiteks majanduskriisi aegu.

Koja juht tänas rahaasjade juures abiks olnud toonast riigikogu liiget Vello Tahvenaud ja Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi ning riigikogu liiget Indrek Saart. Tänusõnu kõlas üritusel rohkelt ning kinkide ja lillede vahetamine oli vastastikune, ühelt poolt tänuavaldused toe eest, teiselt poolt õnnesoovid kojale juubeli puhul.

Külaliste hulgas olnud Rakvere linnapea Triin Varek tõi ühingu vanusest rääkides võrdluse inimeste eluteega. „Vaadates 25 aastat inimese eluaastates, tundub see selline vallatu aeg, kus nooruse rumalused on jäänud seljataha ja natuke on juba eluteadmisi, aga siiski on väga palju ees. Usun, et nii on ka teie kojaga,“ julgustas linnapea tulevikku vaatama. „Kõik see, millega te inimesi toetate siin maakonnas, on võrratu, ja teid on väga vaja,“ lisas Varek.

Testiti ligipääsetavust

Kohtumise üheks eesmärgiks oli anda ka ülevaade ligipääsetavuse projekti töörühma tulemustest. Tegemist oli Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste koja koostööprojekti teise osaga, mille raames külastati maakonna suuremaid asulaid ning uuriti ja prooviti, kui hästi on tagatud ligipääs hoonetesse, aga ka liikumistingimused avalikus ruumis üldiselt.

„Kui meil tekkisid 2018. aastal suurvallad, käisime esialgu kõik omavalitsused läbi. Need olid hästi toredad kohtumised omavalitsuste inimestega. Ja järgmisel aastal mõtlesime, et teeme jätkuprojekti ning pöörame tähelepanu ligipääsetavusele,“ selgitas Helmi Urbalu.

Projekti töörühm tegi nähtust põhjaliku kokkuvõtte, kus omavalitsuseti suuremad puudujäägid välja toodi. Mitmel pool olid probleemiks kaldteed, mis puudusid või olid katki, samuti puudusid või ei vastanud vajadustele käsipuud, küsimusi tekitasid ka ratastooliga sisenemiseks sobimatud uksed. Välja toodi ka äärekivide paiknemisega seotud probleeme linnaruumis.

Ühise nimetajana jäi kõlama erinevus uute ja vanade hoonete vahel. „Paraku see nii on, et uute rajatiste puhul on sellele kõigele mõeldud, aga vanast ajast jäänut ümber väga ehitada ei taheta, kipub üha edasi lükkuma,“ sõnas töörühma liige Maiu Maasi, lisades, et arengukavades on samas muidugi paljudes omavalitsustes nende puuduste parandamine kirjas.

Tunnustati tublisid

Maasi rääkis, et töörühmas osalemine oli väga huvitav ning seda plaanitakse jätkata. Et ka vallad tahaksid edasi pürgida ja olukorda parendada, otsustati projekti tulemuste põhjal parimaks osutunud omavalitsusele hakata välja andma rändkarikat „Siia saab“.

Sel korral pälvis tiitli Väike-Maarja vald, kus on töörühma hinnangul suur osa kohti ligipääsetavad, hästi on organiseeritud ka sissepääsud koolidesse ja kauplustesse.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla märkis, et see on tunnustus kogu valla meeskonnale. Ta tõdes, et vanade hoonete puhul on ligipääsetavuse tingimusi raske muuta, kuid toonitas samas, et see on võimalik, kuigi võtab aega.

„Aga kõigi uute hoonete puhul me saame juba ette mõelda. Väike-Maarja tervisekeskuse ehitamisel me mõtlesime kõik nüansid läbi, samuti keskväljaku puhul. Tänu sellele on ka tulemus,“ sõnas Kesküla.

„Kuid väga pikk tee on veel minna. See on nii suur töö ja mõtlemise muutus, kus oleme alles väga alguses,“ tõdes vallajuht, tuues seejuures võrdluseks Rootsi, kus kasutatakse ka näiteks pimedatele mõeldud märgistusi kõnniteedel, bussipeatustes jne.

Lisaks anti välja ligipääsetavuse projekti üllataja tiitel, mille pälvis Viru-Nigula vald. Töörühmale jättis väga positiivse mulje Kunda rand, kuhu pääseb rannailu nautima ka liikumispuudega inimene. „Ratastooliga saab minna randa istuma, see on nii suur asi. Seal on nii palju tööd tehtud,“ kiitis Helmi Urbalu.

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja kontaktid: tel 53429043, virukoda@virukoda.ee, www.virukoda.ee

Koja ühingud:

Lääne-Virumaa Diabeedikute Selts – (ühingujuht) Helje Allese, tel 554 250 30

Lääne-Virumaa Puudega Inimeste Tugiühing Käsikäes – Ülle Pellis, tel 53429043 (koja nr)

Lääne-Virumaa Südamehaigete Ühing – Reet Lainla, tel 527 29 84

Lääne-Viru Sclerosis Multiplkexi Ühing – Maiu Maasi, tel 580 037 51

Lääne-Virumaa Allergia ja Astma Ühing – Martin Provornikov, tel 568 851 48

Lääne-Viru Reumaühing – Helle Pohlak, tel 556 951 79

Hea Tervis – Maie Tamm, tel 535 859 89

Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühing – Merike Freienthal, tel 556 303 54 (saata sms)

Lääne-Virumaa Kurtide Ühing – Ene Veeremaa, (gveeremaa@gmail.com)

Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühing – Koidula Saun, tel 55 428 02

Vaba Loov Areng – Sirje Aljaste-Areng, tel 566 023 82

Lääne-Virumaa Kutsehaigete Ühing – Ivi Mets, tel 566 705 43

Lääne-Virumaa Afaasia Ühing – otsib uut juhti, tel 53429043 (koja nr)

Lääne-Viru Parkinsoni Selts – Malle Trasberg, tel 533 142 54

Lääne-Virumaa Vaegnägijate Selts – Lea Leisson, tel 53429043 (koja nr)

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juht Helmi Urbalu andmas Väike-Maarja vallavanemale Indrek Keskülale üle rändkarikat. Foto: Liisi Kanna