Lugu hellast mehest

Täna esietendub Rakvere Teatris humoristlik draama „Kõike head, vana toriseja“, kus publiku ette astub Soome vanamees Esko, kes tahab mõista ja aidata. Ühtlasi ta toriseb.

Tõnu Lilleorg

Näidendi aluseks olev romaan ilmus eesti keeles paari aasta eest. Üks Eili Neuhausi hea tuttav luges seda ja soovitas Neuhausil ka lugeda koos ettepanekuga, et raamatu põhjal võiks tuua lavale näitemängu. „Lugesin ja võtsin tuld, sest mind kõnetavad lood „päris inimestest“,“ lausus Neuhaus lavastuse sünniloo kohta.

Tarvo Sõmeri kehastatud Esko, kes astub publiku ette suusamütsis ja paksude bakenbardidega, on vana kooli mees, kelle arvates kõige paremad asjad on isetehtud asjad. Ta on koguni nii põhjalik, et on võtnud nõuks valmistada endale ise puusärgi, samuti on tal parasjagu pooleli testamendi koostamine. Lavaloos on veel kolm tegelast – Esko abikaasa Satu (Tiina Mälberg), minia Marja (Liisa Aibel) ja poeg Ahtti (Elar Vahter).

Lavastaja Neuhausi sõnul täidavad Esko päevi igapäevased askeldused. „Ta rõhutab, et tegeleb elamisega igas hetkes, siin ja praegu. Ta on otsekohene ja selgete veendumustega aus Soome mees,“ iseloomustas Neuhaus oma lavastuse kangelast.

Torisejat iseloomustab vähesega läbiajamine. Näiteks on tema autoks päris vana Ford. „Ta pole kunagi igatsenud rohkem, kui ta väärib või kanda suudab,“ selgitas lavastaja Esko oskust tunda oma piiri.

Eskol on kogunenud pika elu jooksul tohutult mälestusi, kuid need elustuvad vaid konkreetsete päevasündmuste mõjul. Ta pole selline mees, kes istuks kiiktoolis ja heietaks lugusid möödunud aegadest. „Meie Toriseja püüab aru saada ja andeks anda,“ lausus lavastaja. Seejuures on Torisejal kasutada kogemuste arsenal, mis alles elu vähe tundva inimese võib pahviks lüüa.

Neuhausi sõnul loodab Esko, et poeg ja minia võtaksid tema elukogemusest õppust, kuid mõistab samas, et see on raske, sest noorem generatsioon on alati tahtnud elada omal kombel. Siiski pole Toriseja alla andnud, ta manitseb, kutsub korrale, heidab nalja ja vahel oskab lähedastele oma imelikul kombel paigi teha.

„Ehk on noortel siit õppida hoolivust, kannatlikust ja lugupidamist, kes teab?“ lausus lavastaja. Neuhausi sõnul soovib ta iga oma lavastusega kõnetada neid inimesi, keda huvitab elu ja selle tundmaõppimine.

Torisejale on elu õpetanud leplikkust nii iseenda kui elu kaduvuse suhtes. Ja seejuures hubiseb tema hinges ikka elujaatus. „Toriseja on suure südamega hell mees,“ sõnas Neuhaus.

Lavastuse esialgseks esietenduse kuupäevaks oli määratud 20. märts. Siis aga oli äsja kehtima hakanud eriolukord ja juba praktiliselt valmis lavastus jäi ootama paremaid aegu, sest teatrid pandi kinni. „See mõjus väga rusuvalt,“ tunnistas Neuhaus.

Nüüd sai näitemäng taas lavakorda seatud üsna lühikese aja jooksul. Lavastaja sõnul annab lavastusele elu publik ja ta usub, et igatsus kontakti järel on nii näitlejatel kui publikul. „Võimalus taas publikuga kohtuda innustab ja annab jõudu,“ lausus Eili Neuhaus.

Rakvere Teatrit teatakse aktiivselt ringireisiva teatrina ja augustis ning sügiskuudel saab „Kõike head, vana toriseja“ olema teatri peamine „ekspordiartikkel“. Näiteks augustikuine Tallinna etendus on juba väljamüüdud.

Toriseja Eskoga seoses on huviväärne ka asjaolu, et põhjanaabrite juures linastus tunamullu mängufilm täpselt sama romaani põhjal, millel põhineb nüüdne Rakvere lavastus. Film osutus Soome kinodes nii edukaks, et jäi vaadatavuselt aasta lõikes alla vaid ühele välismaa filmile, milleks oli ABBA lauludel põhinev muusikaline komöödia „Mamma Mia! Siit me tuleme taas“.

Poja jutt paneb Esko kulmu kergitama, paremal minia. Foto: Maris Savik