Tunnustati parimaid maapiirkonna projekte
Teisipäeva õhtul kuulutati välja parimate Leader-projektide konkursi võitjad. Rohkete auhindadega läksid koju Saaremaa ettevõtted, olulisi tunnustusi jätkus aga ka Lääne-Virumaaga seotud projektidele.
Liisi Kanna
Põllumajandusuuringute keskus koostöös maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka Leaderit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Leader-toetusmeetme parimad projektinäited. Sel teisipäeval toimus Jäneda Pulliteatris tunnustusüritus, kus võitjad välja kuulutati.
Konkursi nimi tuleneb sellest, et tunnustusi jagati teistkordselt, esimest korda tehti seda 2011. aastal. „Esimene konkurss jääb juba kümne aasta tagusesse aega, aga kui neid kahte konkurssi võrrelda, siis kindlasti on palju uut,“ sõnas tunnustusüritusel peetud sõnavõtus põllumajandusuuringute keskuse direktor Pille Koorberg.
„Ja võib-olla üks suuremaid ning tähelepanuväärsemaid muudatusi on see, et need samad nominendid, need samad näited on liikunud väikesest raamatukesest ajaleheveergudele ja erinevatesse meediaväljaannetesse. Seda on rohkelt kajastatud ja selle üle on mul siiralt hea meel,“ tõi keskuse direktor välja.
„Suur aitäh kõigile konkursi läbiviijatele, hindamiskomisjoni liikmetele, aga kõige suuremad tänud loomulikult hakkajatele inimestele, kes seisavad nende projektide taga ja edendavad Eesti maaelu,“ lausus Koorberg.
Arvo Aller tõi esile märkamise olulisust. „Ma usun, et kõiki projekte on märgatud, ka rahastust mitte saanuid. Inimesed on leidnud Leader-tegevusgrupid ülesse, oma ideed välja käinud ja väga paljudel juhtudel rahastuse saanud. Rõõm on ajaloost vaadata, et üle 3700 projekti on rahastatud. Selle tulemusel on inimeste julgus ja kogukondade aktiivsus suurenenud,“ sõnas Aller, lisades, et Leader ühendab inimesi, piirkondi ja ettevõtteid.
Kokku laekus konkursile 80 projekti, millest 16 nominentidena esile tõsteti. Maaeluminister andis üle tänukirjad ja meened kuues kategoorias ning parimale Leaderi videole ja rahva lemmikule. Lisaks jagasid ettevõtluse ja maaeluga seotud asutused-ühendused hulgaliselt eriauhindu.
Tunnustusõhtul riisusid koore kaks Saaremaa ettevõtet – pilliroost joogikõrsi tootev Sutu OÜ ja beebitoitu tootev Saaregurmee OÜ. Sutu OÜ ning Saarte Koostöökogu projekt „Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine“ pälvis nii parim keskkonna- ja kliimasõbralik projekti kui parima ettevõtlusprojekti tiitli. Saaregurmee OÜ ja Saarte Koostöökogu projekt „Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal“ võitis parima uuendusliku projekti tiitli ning parimaks valiti ka Saaregurmee esitatud video „Babycool“ (autor Eluolu Fotod OÜ). Mõlema Saaremaa projekti osaks sai lisaks kategooriate võitudele mitmeid eriauhindu.
Kahes olulises kategooriates valiti aga võitjateks ka Lääne-Virumaaga seotud projektid, mille teostajate hulgas Tapal tegutsev MTÜ Arenduskoda.
Parimaks piirkonna arengule suunatud projektiks valiti rahvusvaheline koostööprojekt „Säästva turismi printsiipide rakendamine rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades“, mille taga seisavad Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa koos välispartneritega Lätist, Sloveeniast ning Portugalist. Projekt on suunatud Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa piirkondadele.
Parima rahvusvahelise koostööprojekti tiitliga pälviti „Kestlik ettevõtlus maal“, mille teostajateks Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Ida-Harju Koostöökoda koosöös Soome ja Läti partneritega.
Parimaks koostöö ja kaasamise projektiks kuulutati „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“, teostajateks Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga, Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendusega.
Rahva lemmikuks valiti Leader-projektide seast „Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine“, mille teostajaks OÜ Koorti Kartul.
Pidulik üritus toimus Jäneda Pulliteatris. Fotol Arenduskoja esindajad partnerite ning ministriga. Foto: Silja Juursalu
