Avati fantaasiaküllane loodusrada
Nüüdsest on jalutamissõprade käsutuses kuuekilomeetrine matkarada Sagadi mõisast Oandu külastuskeskusesse. Raja ääres on 18 punkti, kus saab lugeda või kuulata metsateemalisi rahvajutte.
Tõnu Lilleorg
Raja looja RMK nimetab seda Metsajuttude rajaks ning selle marsruut kulgeb nii piki spetsiaalselt rajatud lõike, kui mööda valla hooldatud metsavaheteed ja ka juba olemasoleval pärandkultuuri rajal. Kõndima võib minna muidugi raja mõlemast otsast, sest nii Sagadis kui Oandul on uudistamist küllaga ning nüüd saab jalgsi liikuja jalutada rahulikult ühest huvikohast teise, ilma et oleks vaja kõndida üsna kitsukesel autoteel.
Eelmisel pühapäeval avati rada ühisretkega, kus enam kui 100 osalist startisid Sagadi mõisast giidide juhendamisel Oandule. Sagadi-Oandu autotee algus on tuntud vanade sangleppade allee poolest. Giid Triin Kusmin, kes on pärit Lauli külast Sagadi lähistel, jagas retkelistega oma mälestust lapsepõlvest, mil üks kohalik tädi Salme oli näinud neid sangleppi 30-ndatel ning juba siis olnud need sama jämedad, nagu mõnikümmend aastat tagasi ja tänapäeval.
Uue raja jaoks on rajatud peene halli graniitkillustikuga kaetud pargitee moodi kõnnitee autoteest kümme meetrit vasakule, nii et paremale jäävad vanad suured sanglepad ja vasakule noored sanglepad. Puud moodustavad kahelt poolt raja kohale kaardudes toreda „tunneli“, kus on lausa lust kõndida.
Peagi pöördub rada vasakule Tepelvälja küla suunas, kus näeb omaaegseid mõisa- ja külamaastikke. Möödutakse Kiigemäest, kus vanasti külanoored kiikumas käisid. „Olime nagu ööbikud kiige peal,“ oli tädi Salme omal ajal meenutanud kunagisi suveõhtuid.
Rajal on 18 punkti, kus raamatu-sarnastel stendidel on kirjas rahvajutt eesti ja inglise keeles. Soovi korral saab juttu kuulata ka näitleja esituses, kui teha foto stendil olevast ruutkoodist, mis avab nutiseadmes juurdepääsu helisalvestusele.
Mets on rahvajuttudes koht, mis asub väljaspool tavapärast elu, sest seal võib kohtuda tundmatute olenditega, juhtuda võivad salapärased asjad ning leida võib imeasju ja lausa varandusi. Metsas võib ka kergesti eksida, eriti, kui sattuda haldjate jälgedele. Sellest kõigest räägivad uue matkaraja metsajutud. Samuti peegeldavad need vanarahva nägemust parajast mõõdust, hoolimisest ja elus oma tee leidmisest.
Mitu juttu haakuvad olustikuliselt jutustendi lähiümbrusega. Näiteks rohelise samblaga kaetud Oandu Suurkivi juures saab lugeda juttu Ussikuningast, kel olevat suure kivi all avarad rohelise kaleviga ülelöödud kambrid. Karusarnasest mõisahärrast jutustava stendi lähistel leiti aga suvel rajameister Timo Kanguri sõnul karu pabulaid.
Mis pole ka ime, sest selle koha lähedal asub Karumännik, kus ikka karusid liikumas on nähtud. „Nüüd siis on teada, kes mustikad on ära söönud,“ lausus seepeale üks naine naljatades. Ja tõesti, selle koha peal oli samblavaibal kulgeva raja ääres näha vaid üksikuid marju. Paarisaja meetri pärast sinetasid puhmad juba taas rikkalikult.
Retke käigus ületasid matkalised Altja jõe, mõisaaegse metsasihi ja põlistalude aegse kiviaia. Varsti pärast Esku kabeli juurde viiva metsaraja juurest Oandu poole pööramist jõuti teistsugusele pinnasele, kus kõndida sai samblale puistatud puiduhakkel. Selline pinnakate vetrus talla all mõnusalt. Juba üsna Oandu lähistel lookles rada meeleolukalt kuuskede vahel.
Nii jõuti paari tunniga Oandu külastuskeskuse õuele, kus toimus matkaraja avamise tseremoonia. Jalutuskäigu kaasa teinud RMK juhatuse esimees Aigar Kallas avaldas heameelt, et raja avaläbimisele tuli nii palju inimesi. Kõnepidaja sõnul tuli tema osalema selleks, et teada saada, kas on sellist metsajuttu, mida ta oma ametis veel kuulnud pole.
„Kuulsin selliseid 18 tükki,“ lausus Kallas, tekitades rahva seas heakskiitva ümina. Kallas soovitas matkalistel neid ja teisi jutte teistele edasi rääkida ja ikka loodusradadele tagasi tulla. „Võtke sõpru, sugulasi, tuttavaid ja ka täiesti võõraid inimesi kaasa, sest mets ootab kõiki,“ ütles RMK juht.
Seejärel istutasid Aigar Kallas ja rajameister Timo Kangur Oandu külastuskeskuse õuele tamme, mis on kasvatatud Võrumaal kasvava kuulsa Tamme-Lauri tamme tõrust. Üks ema ütles seepeale oma lapsele: „Näed, see puu on sinu pikkune, vaatame, kumb kasvab kiiremini.“
Jutustendide juures jätkus küsimusi-vastuseid kauemaks. Foto: Jaak Neljandik
