Kultuuriobjektid pürgivad tähtsate hulka
Riigikogu kultuurikomisjon ootas 31. augustini ettepanekuid objektide kohta, mille ehitamist või renoveerimist võiks Kultuurkapital järgnevatel aastatel toetada. Kokku laekus 29 ehitise ideekavand, teiste hulgas esitas Rakvere linn riikliku tähtsusega kultuuriobjektiks Arvo Pärdi muusikamaja.
Liisi Kanna
Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, selle järjepidevuse tagamisele, kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on taotluste spekter avar, mis näitab kultuurielu muresid ja soove. „Ühest küljest on meil väga hea meel, et nii suurt aktiivsust on näidatud, kuid teiselt poolt, kuna ettepanekuid on palju ja kõiki rahastada ei saa, tuleb valik raske. Me ei kavatse ühtegi ideed koheselt laualt maha lükata ja peame lahenduste leidmiseks nõu kultuuriministeeriumi ja teiste partneritega,“ rääkis Must.
Komisjoni aseesimees Heidy Purga tõi positiivsena esile, et ideekavandid ei puuduta ainult pealinna uute kultuuriobjektide rajamist, vaid ettepanekuid on laekunud üle Eesti. „See annab võimaluse toetada kultuurielu ka väljaspool pealinna,“ ütles Purga. „Edasi peab käivituma laiem diskussioon, et sõeluda välja ideed, mille rahastamisel oleks võimalik ühendada kultuuri eri valdkondi.“
Teiste hulgas tegi väljastpoolt Tallinna ettepaneku Rakvere linn, kes esitas riikliku tähtsusega kultuuriobjektiks Arvo Pärdi muusikamaja. Ettepanekule panid toetuskirjaga õla alla nii Arvo Pärdis keskus, Eesti rahvatantsukeskus, Lääne-Viru ja Ida-Viru omavalitsuste liidud, Narva linnavalitsus kui Eesti linnade ja valdade liit.
„Muusikamaja visioon on olla rahvusvahelise tähtsusega regionaalne kultuuritempel Eestis,“ märkis Rakvere linnapea Triin Varek.
„Muusikamaja tutvustab nii Arvo Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusika heliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldab korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakub tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi. Siiani puudub Rakveres ja Lääne-Virumaal professionaalne kontserdipaik, mis pärsib piirkonna konkurentsivõimet kultuuri, sealhulgas süvakultuuri tutvustamisel,“ rääkis linnapea.
Varek lisas, et Rakvere linn on alates 2008. aastast investeerinud Arvo Pärdi muusikamaja ehitusse juba ligi miljon eurot – korraldatud on rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, läbiviidud geodeetilised ja ehituslikud alusuuringud, koostatud ehitusloaga põhiprojekt, sealhulgas ehituse eelarvestus jms.
Arvo Pärdi muusikamaja projekti hinnanguline maksumus on 16 miljonit eurot ning ettepanekus seisab, et lisainvesteeringu toetuse pälvimise korral saab Rakvere linn ka 2021. ja 2022. aasta eelarvesse planeerida täiendavat panust. „Oleme valmis kohe kõik eeltegevused ära tegema ja esimesel võimalusel ehitama hakkama,“ seisab seletuskirjas.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.
Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti ning nüüd esitatute hulgast valituks osutuvaid saab rahastama hakata siis, kui varem toetatud Eesti rahva muuseumi ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia saali ehitamise tagasimaksed lõppevad. Prognoositavalt juhtub see 2023. aastaks.
Tulevase Arvo Pärdi muusikamaja eskiis. Autor: Stuudio KAH OÜ
