Triin Varek – aasta meeri ametis

Mullu 6. oktoobril kinnitati ametisse Rakvere praegune linnavalitsus ning Triin Varekust sai linnapea. Uurisime, milliseid rõõme ja muresid see töö seni pakkunud on.

Liisi Kanna

Triin, kolm aastat tagasi osalesid kohalike omavalitsuste valmistel n-ö puhta lehena, tulles ettevõtlussektorist. Kas ja millega poliitikamaailm sind selle aja jooksul üllatanud on? Mida õpetanud?

Ettevõtlussektor ja avalik sektor on päris erinevad. Omavalitsuses on palju projekte, mille realiseerumine võib võtta aastaid, vahel isegi aastakümneid. Ka ei saa tihtilugu kõike üksi ja kohe otsustada, nii nagu eraettevõttes. Üllatusi mulle poliitikamaailm vist eriti toonud ei ole, sest isa tööd kõrvalt nähes, mõnes mõttes elades ju selle sees, nägin tol ajal ka tema rõõmu ja kurbust, kaotusi ja võite. Diplomaatiat on palju tarvis. Poliitika on päris suur kompromisside kunst. Raske on kindlasti emotsionaalselt, kui esineb isiklikke ründeid, kui tundub, et olulistest teemadest tehakse ainult poliitika ja teema ise järsku enam ei olegi tähtis.

Olen õppinud palju rahulikumalt suhtuma kõigesse, kuigi vahel on tohutu ärevus ümber. Ilmselt on seda juba ka elu õpetanud, et me ei saa ju muuta teisi inimesi, vaid ikka iseennast ja oma suhtumist teatud situatsioonides. Poliitilisel ametikohal võib kõik väga kiiresti muutuda. Hindan inimlikkust ja rahulikul meelel on ikka lihtsam oluliste tulemusteni jõuda.

Äsja täitus aasta linnapeana töötamist – mis on olnud selle ameti juures sinu jaoks kõige raskem ning kas on ka loobumise mõtteid peast läbi käinud?

Loobumise mõtteid ei ole olnud. Praegu on jätkuvalt suur soov panustada, et oma kodulinna heale käekäigule kaasa aidata. Selle suve lõpul tundsin küll elus esimest korda väga suurt väsimust, ehkki puhkasin suvel kaks nädalat, kuid see jäi koroonakriisi järgsesse ning Vallimäe vabaõhukeskuse avamise eelsesse aega ja enamus päevadel oli vaja tööalaste asjadega tegeleda. Koroonakevad oli pingeline, kodukontorit ei olnud, tuli ikka linnavalitsuses olla ja jälgida, mis saama hakkab, teha kiireid otsuseid ning jagada olulist infot, kui valitsuselt uued otsused tulid. Pinge mõistagi väsitab. Tervis andis korraks märku, et tuleb tempot natuke vähemaks võtta.

Raskeim on üldse hea ajaplaneering. Selle ametiga tuleb arvestada, et on palju kohustusi ja vastutus on suur. Tööaeg on 24/7. Palju on ka erinevaid üritusi, kuhu oodatakse ja kutsutakse ka töövälisel ajal ja nädalavahetustel, vähe jääb aega enda ja pere ning lähedaste jaoks. Aga aega tuleb võtta, et jõuvarusid taastada. Olen püüdnud seda teha.

Linnapea ametisse asudes nimetasid ühe väljakutsena ka meeskonnaliikmete sidumist ja töörahu hoidmist, kuidas see õnnestunud on?

Jah, see on väljakutse. Pean koostööd ja meeskonnatööd väga oluliseks, aga see on nagu kahesuunaline tänav – keskel saab kokku siis, kui mõlemalt poolelt liikuda. Ka üksi on võimalik tänava otsa jõuda kui ülekantud tähenduses rääkida, aga see tähendab seda, et teine on ikka samas kohas. Arvan, et olen mõistev ja püüan inimesi hoida ja motiveerida. Töörahu võivad kergesti kõigutada ka nn välised mõjutajad. Poliitilisel ametikohal saadakse meeskond, mitte ei valita seda ise ja koos tuleb sidusus luua ning kõigil on selles oma osa. Mina pühendun ja panustan ja ootan seda ka teistelt. Oleme selle aastaga hakkama saanud ja loodan, et mida aeg edasi, seda rohkem toimub kokku kasvamine. Linnavalitsuses töötavad väga pädevad spetsialistid, kes on oma teadmiste ja oskustega samuti alati toeks. Oleme meeskond ja rasketes situatsioonides on see hästi tuntav.

Rääkides sisulistest teemadest, milliste seni linnaelu arengus teoks tehtud lubaduste üle ise enim rõõmu tunned?

Sattusin linnapeana ametisse kui Rakvere jaoks realiseerusid just suured projektid, millesse on panustanud väga paljud inimesed ja eelnevad valitsused. Mul on väga hea meel, et siin ei ole poliitikasse takerdatud, vaid mõistlike teemadega lähevad alati uued inimesed edasi. Rakvere tervisekeskus, Vallimäe vabaõhukeskus, Pikk tänav. Palju on panustatud ka tänavate rekonstrueerimisse, peagi on korras Piiri, Jaama ja Vallikraavi tänavad. Muidugi uus ilme ja lahendus Parkali-Jakobsoni lõigul, AQVA Spa ees. Koerte jalutusväljak Päikese tänaval saab teoks. Väga kaua oodatud kergliiklusteed, eriti Vaala Keskuse suunal. Kettagolfi rada ja jõulinnakud ning linnaleht Rakvere Sõnumid, on kõik samuti olulised.

Loetelu võiks jätkata, aga töö ei lõpe ja uued mõtted ning projektid ootavad juba ees. Kindlasti on suur tugi riigi poolt tulnud investeeringute toetustel ja 2021. aastal on soov edasi minna nn Pika tn 2. etapiga. Linna tänavavalgustuse rekonstrueerimine on mitmeaastane projekt.

Juba kolme aasta taguses intervjuus tõid esile riigigümnaasiumi rajamise vajalikkust Rakverre – kui rahul oled seda puudutavate otsuste ja asjadega edasi liikumise tempoga?

Rakvere linna volikogu on siin oma otsused teinud ja riik on tempot hoidnud ajagraafiku mõttes nii nagu lubas. Alles hiljuti toimus linnavalitsuses töökoosolek, kus väga paljud erinevad osapooled kohal olid ja lepiti kokku, mis on järgmised sammud. Aktsiaseltsi Riigi Kinnisvara esindaja kinnitas, et 2021. aasta märtsis-aprillis läheb kopp maasse ja kooliehitus algab. Kindlasti saab olema põnev ja pinev aeg, aga Rakverele annab uus hoone tänapäevase arhitektuuri mõistes erilise aktsendi ning linnal on siin oma kohustused, et leida kaasrahastust Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehituseks ja Vabaduse väljaku loomiseks. Gümnasistid saavad väga vinge uue õppekeskuse! Ja peagi leiab aset järjekordne nn inspiratsioonikohvik, mille haridus- ja teadusministeerium korraldab, kus on võimalus kaasa rääkida näiteks uue loodava kooli õppekava osas.

Ühe sinu jaoks olulise ülesandena oled varasemalt korduvalt nimetanud ka koostöö arendamist ettevõtjatega ja tööstusparkide arendamist. Milliseid samme selles osas astutud on?

Oluline samm oli kindlasti antud valdkonna abilinnapea koha loomine, kelle ülesanneteks on siis nii ettevõtlussektoriga koostöö kui turismi valdkond ja lisarahastuste leidmine linna projektidele. Tööstusalad on viimaste aastatega Rakveres üsna edukalt käivitunud ja igaüks, kes kasvõi Nortsu teed pidi sõidab, näeb, et ettevõtlus seal piirkonnas areneb. Isiklikult ei ole küll paraku jõudnud kõigiga, kes tööstusaladel toimetavad, kohtuda ja suhelda. On aga plaanis ettevõtjaid kokku kutsuda ja nendega arutada nii ettevõtluse rõõme ja muresid kui ka linnaarenguid. Kevadsuvel viisime rakverlaste seas läbi ka avaliku küsitluse ja fookusgruppide intervjuud kaasamise osas, mille kokkuvõtte tutvustus sel nädalal aset leidis ning mille järgi siis edaspidi toimetades püüame ka ettevõtlussektorit rohkem kaasata.

Milliste teemade üle südant valutad, et ei ole veel nii kaugele jõudnud, kui soovinuks?

Sotsiaalvaldkonnas mured aina kasvavad. Inimesi, kellel on madalad sissetulekud, vähesed sotsiaalsed oskused oma igapäeva muredega toime tulla, tuleb aina juurde. Mure on muidugi üldine, mitte ainult Rakvere-keskne. Rahvastik vananeb ja elanikkond väheneb. Panustame kõvasti oma linna elukeskkonna parendamisse, et kõigil oleks siin hea elada, lootuses, et noortele peredele on Rakvere kõigi oma võimalustega atraktiivne elupaik. Omastehoolduse teemad, eakate toimetulek ja toetamine ning neile vajalike teenuste pakkumine on väga tähtis. Omavalitsused saavad kohustusi juurde mitmetes valdkondades, kuid teenuste tagamiseks tuleb teha aina rohkem projekte, et finantsvahendeid leida. Näen, et pikas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik. Projektirahad saavad otsa, aga teenusevajadus jääb. Palju on linnal ka nn hooldekodukliente, kelle eest lähedased ei suuda hoolitseda ja linn saab nad enda eestkostele. Ka hariduslikud erivajadused koolides vajavad lisaressursse, nii tugitöötajate, kui väikeklasside valmisoleku osas. Psühholoogide ja eripedagoogide puudus on üleriigiline.

Võimalusi näen muidugi ka noorte valdkonnas. Rõõmustan, et Rakvere avatud noortekeskus on läinud ka mobiilse noorsootöö rada, aga palju võimalusi on veel kasutamata koostöös erinevate linna allasutustega. Rakveres on väga laialdase huvihariduse ja huvitegevuse võimalused, aga on noori, keda on vaja veel suunata, et nad leiaksid oma tee. Ning muidugi linnamajanduse osas, nii ratta- ja kergliiklusteede võrgustiku arendamine kui ka tänavate rekonstrueerimine saab jätkuda etapiti, vastavalt finantsvõimalustele.

Praegusel ajal ei saa üle ega ümber koroonaviirusest – kui segamini lõi selline ootamatu kriis linnavalitsuse plaanid?

Koroonakriis tekitas palju ärevust. Muidugi oli hirm, mismoodi inimesi kriis mõjutab ka meie linnas. Kui paljud võivad nakatuda, kui paljud kaotavad töö jms. Kuidas peame leidma võimalused ja suutma inimesi aidata ja toetada. Kuni selleni, mis juhtub linna tulubaasiga ja missuguseid kärpeid peame ette võtma. Rakverel läks esimeses kriisis üsna hästi ja loodan, et nn teine laine meile ka kurja ei tee. Inimesed käituvad mõistlikult ning see on ka ainus võimalus enda ja lähedaste tervist hoida.

Tulubaasi langusele mõeldes ei läinud me küll töösse mitmete projektidega, mis olid linna põhieelarves ette nähtud (sotsiaalkeskuse ruumide rekonstrueerimine, koolimööbli hange jms) ning tegeleme nendega nüüd. Kui kõik ei realiseeru sel aastal, jätkame 2021. aastal. Sel hetkel tundus aga tark natukeseks aeg maha võtta ja teatud kulutused edasi lükata. Ärev aeg ei ole möödas, see on igapäevaselt tuntav, seda on kinnitanud ka allasutuste juhid. Meil on siiani üsna hästi läinud, kutsun inimesi ikka mõistlikule käitumisele ja ettevaatlikkusele. Hoiame tervist!

Lõpetuseks, kas oled valmis võtma vastu väljakutse jätkata linnapeana ka aasta pärast, kui selline võimalus tekib?

Kui rahvas rahul on ja minu jätkamist soovib, olen tänulik ja teen rõõmuga edasi. Kindlasti. Aasta on pikk aeg, teen südamega tööd, kuni see võimalik on.

Foto: Helen Solovjev