Täna austatakse kogu maailmas toitu ja iseäranis leiba

Kogu maailmas tähistatakse täna juba 40. korda ülemaailmset toidupäeva, mis leiab aset iga aasta 16. oktoobril. Täna on ka ülemaailmne leivapäev, kuid selle tähtpäeva ajalugu on vaid 15 aastat pikk.

Allan Espenberg

Ülemaailmse toidupäeva asutas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization, FAO) 20. peakonverents 1979. aasta novembris Roomas. Nimetatud kuupäev valiti seepärast, et 16. oktoobril 1945. aastal oli loodud FAO. Tähtpäeva kehtestamises mängis olulist rolli Ungari delegatsioon endise põllumajandusministri Pál Romány juhtimisel. Just Romány käis välja mõtte ülemaailmse toidupäeva vajalikkusest.

Tähtpäev eesmärgid

5. detsembril 1980. aastal tugevdas ja tunnustas toidupäeva tähistamist ÜRO Peaassamblee oma resolutsiooniga, mille kohaselt on toit inimese toimetuleku ja heaolu vältimatu eeldus ning inimese eluks põhiline hädavajalik asi.

Toidupäeva üldisem eesmärk on tuletada meelde, et maailmas elab suur hulk inimesi, kes on hädas igapäevase toidu muretsemisega, ning et sellele olukorrale lahenduse leidmine nõuab kogu ühiskonna tähelepanu ja koostegutsemist. Tähtpäevaga tahetakse viia inimeste teadvusesse tõsiasi, et maailmas kannatab toidupuuduse ja kroonilise alatoitumise all 15 protsenti ehk üks kuuendik kõigist maailma elanikest, s.o üle miljardi inimese, ning igal aastal sureb nälga umbes kuus miljonit last.

„Ülemaailmse toidupäeva eesmärk on tuletada meile kõigile meelde, et peame tegema kõik endast oleneva, et üle miljardi inimese ei peaks nälga kannatama,“ ütles 2009. aastal Euroopa Liidu arengu- ja humanitaarabivolinik Karel De Gucht. Muide, sageli pole nälja põhjuseks mitte toidunappus, vaid toidu kättesaadavus ja taskukohasus, paljudes riikides tuleb ette lausa toidu raiskamist.

Toidupäeva eesmärk on tõsta üldist teadlikkust maailma toiduprobleemist, näljahädadest ja vaesusest ning olla solidaarne nälja, alatoitumuse ja vaesuse vastu võitlemises, edendades selleks dialoogi ja koostööd kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil. Inimeste ja kultuuridevaheline koostöö, toetus ning õige visioon on aluseks sellele, et näljahädad maailmast kaoksid ning oleks võimalik luua selline elukeskkond, kus ei oleks puudust ja nälga. Toidupäevaga teadvustatakse vajadust parandada toidu kättesaadavust kogu maailmas ning rõhutatakse, et õigus toidule on üks olulisemaid inimõigusi.

Toidupäeva tähistamine

Alates 1981. aastast on toidupäevale valitud nn teemasid, mis vastavatel aastatel on paistnud ametimeestele kõige olulisematena. Kahel esimesel aastal oli näiteks toidupäeva loosungiks „Toit on esikohal“. 2011. aasta toidupäev juhtis aga näiteks tähelepanu kõrgetele toiduhindadele. Maailmapanga andmetel sattusid ligi 70 miljonit inimest 2010. – 2011. aastal toiminud toiduhindade tõusu tõttu äärmisesse vaesusesse. Sel aastal suunatakse pilk tulevikku ning keskendutakse sellele, kuidas meie tänased teod mõjutavad tulevasi põlvkondi.

Tänapäeval tähistatakse toidupäeva enam kui 150 maailma riigis. Kui ametlikumad üritused toimuvad FAO peakorteris Roomas, siis mujal riikides aset leidvad sündmused on seinast seina: seminarid, konverentsid, näitused, festivalid, debatid, kontserdid, oksjonid, spordivõistlused, rongkäigud, raadio- ja telesaated, kooliloengud jne. Seoses koroonakriisiga on tähtpäeva tähistamisel tänavu loomulikult mõningad piirangud.

Toidupäevaga on otseselt seotud ka nn „näljajooks“ (Hunger Run, varem Run for Food), milles osaleb kümnetes riikides igal aastal tuhandeid inimesi. Reeglina koosneb see võistlus 10 km jooksust sportlastele ja 5 km käimisest või tervisejooksust, mis mõeldud nii täiskasvanutele kui lastele. Käesoleval aastal peetakse näljavastast jooksu juba 13. korda.

Eestis veavad toidupäeva tähistamist enamasti Toidupanga vabatahtlikud, kes jagavad abivajajatele toiduaineid ja koguvad annetusi puudustkannatavate inimeste heaks. Loomulikult näitab huvi mõningate üritustega üles ka maaeluministeerium.

Ülemaailmne leivapäev

Seda päeva tähistatakse Rahvusvahelise Pagarite ja Kondiitrite Liidu algatusel alates 2006. aastast iga aasta 16. oktoobril. Leivapäev annab võimaluse rääkida leiva tervislikkusest, traditsioonidest, ajaloost, tähtsusest ja tulevikust. Päeva eesmärgiks on austada üht universaalsemat toiduainet maailmas ning julgustada inimesi rohkem küpsetama, ostma ja sööma leiba. Kuna samal päeval – 16. oktoobril tähistatakse ka ülemaailmset toidupäeva, siis ühildatakse paljudes riikides kahe tähtpäeva üritused.

Inimesi innustatakse leivapäevaga seoses valmistama küpsetisi kõige ebaharilikumal või huvitavamal viisil, mille tulemused on samamoodi eripärased. Soovitatakse katsetada erinevaid jahusid, lisada erinevaid toiduaineid (seemneid, rosinaid, pähkleid jne). Peamine on see, et tegemist peab olema leivapätsiga, mille kujul pole samuti üldse mingit tähtsust, kuid välistatud on kookide, kuklite, muffinite ja muu sellise kraami küpsetamine. Kui aga ei ole aega küpsetamisega jännata, siis on võimaluseks lemmikleib osta ning kirjutada oma blogisse jutt leibadest ja tänada pagareid.

Toidupäeva eesmärkideks on kuulutatud:

• juhtida tähelepanu toiduainete tootmisele põllumajanduses ning aktiviseerida riiklikke jõupingutusi, kahe- ja mitmepoolset koostööd, valitsusväliste organisatsioonide tegevust selles valdkonnas;
• aidata kaasa majandusliku ja tehnilise koostöö arengule arengumaades;
• ergutada maaelanikke, eriti naisi ja vähemprivilegeeritud elanikkonnakihte osa võtma otsuste langetamisest ja enda elutingimusi mõjutavatest tegevustest;
• suurendada teadlikkust toidupuuduse ja nälja probleemidest maailmas;
• edendada tehnoloogiaprotsesse arengumaades;
• tugevdada solidaarsust riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võitluseks nälja, alatoitumuse ja vaesusega;
• tõsta esile põllumajanduse arengus ja toiduainete tootmises saavutatud edusamme.