Aleksei Turovskile meeldib loomadega suhelda

Aleksei Turovski, armastatud zooloog ja loomapsühholoog on esinenud paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes. 16. oktoobril väisas ta Lääne-Virumaad ning kõneles Ulvi mõisa raamatukogus lemmikloomadest, müütidest ning oma raamatutest.

Ülle Kask

„Mis minu raamatutesse puutub, siis ma olen paar-kolm raamatut sõna otseses mõttes ikka kirjutanud ka,“ muheles Aleksei Turovski. „„Kassipoeg Võilill“ ja „Vabaneeme esimene reis“, mille sündmused toimuvad Käsmu lähedal Kuradisaarel, valmisid niimoodi, et istusin laua taha ja kirjutasingi need valmis,“ ütles ta.

Zooloog, kes on enda sõnutsi tegelikult parasitoloog väitis, et tal on valminud ka kolm teaduslikku monograafiat kalaparasiitidest, kuid need on kirjutatud 14 aasta jooksul kahasse teiste teadlastega. Aga „Loomult loom“ sai kõigepealt raadios ära räägitud. „Vot olen ju rääkija inimene,“ sõnas Turovski, lisades, et jutufonogramme saab lahti kirjutada, siis antakse need talle ja edasi saab ta tööd juba ise jätkata ning täiendada.

„Välja arvatud „Kati, Carl ja isevärki farm“, mille kirjutas Leelo Tungal,“ märkis Turovski, kellel jätkus kiidusõnu geniaalse kirjaniku kohta, võrreldes teda koguni Eesti Astrid Lindgreniga.

„Leppisime Leeloga kokku, et linnalapsed lähevad maale. Nende isa nimi on Aksel Tuur, ta on zooloog. Lapsed küsivad isa käest loomade kohta ja Aksel räägibki, need osad kirjutasin mina, aga Leelo tegi ülejäänud suure töö ära,“ kirjeldas Turovski.

„Kuna ma olen zooloog, mitte kirjanik ega kunstnik, kuigi olen ka loomi joonistanud, pean teile ausalt tunnistama, et üle kõige meeldib mulle loomadega suhelda,“ märkis karismaatiline zooloog.

Madu on Turovski lemmik loom

„Kuna meil on täna teemaks ka raamatud loomadest, siis alustame Piiblist,“ kõneles Turovski.

Zooloog selgitas, et Piibli I Moosese raamatus ehk paradiisis elavad kõik loomad teineteisega rahus. Esimene loom, keda mainitakse, on madu, heebrea keeles na’ as, mis tähendab valvurit. Maailma loomise ja inimese sündimise müüt selgitab, et mao kuju võttis maailma kurjuse kehastus – saatan, et Eevat provotseerida hea ja kurja tundmise puult vilju noppima ja pattu langema. Eeva lasi ennast veenda, mispeale Aadam oli väga kohkunud, kui nägi, et Eeva õuna võttis. Naatsareti linn, kus Jeesus sündis, on samuti nõndanimetatud madude linn. Esimesed kristluse sümbolid olid mao joonised, sest madu peeti inimeste hingehoidjaks ja kaitsjaks.

„Jumal armastab loomi nende süütuse pärast ja ingleid nende täiuslikkuse pärast. Saatan ehk kurjus eksisteerib maailmas ja nii on see alati olnud. Ma ei tegele siin apologeetikaga, vaid minu teema on madu,“ möönis Turovski.

„Maod on minu lemmikud, tagasihoidlikud, äärmiselt viisakad, ja nendega on võimalik lausa sõbralikult suhelda. Madu, kes on inimesega harjunud, tahab sinu juures olla. Ja nii nagu ükskõik milline teine loom, pole ta süüdi, et ta madu on,“ kõneles zooloog.

Turovski meenutas, et madude lemmikloomadena pidamine oli väga populaarne 1980 – 1990. aastatel. Tollal küsiti tihti, kas võib oma kolmemeetrise kuningboa loomaaeda tuua, sest ta kasvas kodus liiga suureks.

Turovski selgitas, et zooloogiale kui teadusele pani aluse vanakreeka filosoof Aristoteles, kes on kirjutanud nii loomade anatoomiast kui ka loomade hingeelust, kirjeldades muuhulgas ka seda, miks madudel on keel harali ja sügavalt lõhestatud. Maod on väga maiad ning tahavad saada palju maitseelamusi ja ühe otsaga keelest, mis on ka haistmisorgan, neile ei piisa.

Loomade kohta levivad müüdid

„Paljud on kuulnud, et ilves varitseb saaklooma puu otsas ja siis ründab ning hüppab sellele peale,“ sedastas Turovski. „See on absoluutselt täielik jama. Ilves läheb ükskõik millise puu otsa, sest tal on küünised ja kõrgel metsa kohal tunneb ta ennast turvaliselt. Ülevalt saab ta suurepäraselt aru, kelle lõhnad, mis lõhnad ja kui kaugelt talle lähemale tulevad.“

Kui ilvesel on vaja maa peale minna ja all seisab näiteks põder või traktor, siis ta hüppab sellele justkui pisikese redeli astme peale, aga see pole rünnak. Üks metsamees rääkis kord Turovskile, et tema elu päästis väga mõrkjas piibutubakas, sihuke mahorka, et sööb silmad peast. Mees seisis suure männi all, parajasti tibutas vihma, ta tõmbas korraliku mahvi ja siis ründas teda ilves, kes tegi urinat, aga seejärel kaotas tubakahaisu tõttu teadvuse. Mees pani padavai jooksu. „Mina olin siis kolmanda kursuse üliõpilane ja ütlesin talle, et ilves kasutas sind redelina. Jumal, kuidas ta solvus, pärast palusin tema käest vabandust,“ meenutas zooloog.

Müüt käib ka Turovski teada kotkaste kohta, justkui need kuninglikud linnud vaataksid päikesele silma. Aga mitte ükski röövlind ülespoole keset päeva ei vaata. Nende elu oleneb sellest, milline on nende nägemine ja päike on kohutavalt ohtlik asi.

Kodutuvi on aga ainus lind, kes võib lennata päikese poole, vaadata päikse sisse ja mitte kaotada silmanägemist, sest neil on selline silma ehitus.

Lemmiklooma lapsele kinkida ei tohi

Kui lapsed küsivad Turovski lemmiklooma kohta, vastab teadlane, et armastab kõiki loomi, aga eriti parasiite, puugilisi, kirpe, viburloomi ja igasuguseid eosloomi.

„Aga looma ei tohi üllatuskingitusena inimesele kinkida,“ toonitas Turovski ja jätkas, et kui lapsele kingitakse kutsikas, keda laps väga tahab, siis see laps peab aru saama, et siis on eelkõige tema töö, et kutsikast kasvaks terve, tubli ja elurõõmus koer. Enamasti tegeleb peredes koera või kassipojaga aga ema.

„Kui inimene tahab endale looma, siis kõigepealt tuleks õppida tundma seda liiki,“ oli zooloog kategooriline. Ja jutustas tõestisündinud loo, mis võib juhtuda koeraga, kes visatakse kodust välja siis, kui loom tülikaks muutub või liiga suureks kasvab.

Viljandimaal oli 1980-ndatel väike toidupood ja seal lähedal hulkusid kümmekond koera. Nad ootasid, millal poest tuli välja üksildane, väikest kasvu, kõrgemas eas naisterahvas. Koerad piirasid naise sisse ja siis juhtkoer urises ning keegi ülejäänud koertest võttis hammastega toidukotist kinni ja rebis seda ning naine lasi koti käest lahti ja koerad jooksid oma saagiga minema.

„Kes on süüdi, koerad või?“ küsis Turovski ja vastas, et ei, inimesed, kes otsustasid kunagi koera võtta. Glamuurne kutsu – rotveiler või tiibeti mastif kasvab ju 80 kiloseks. Suur loom polegi enam armas kutsu, kes niutsub ja kätt lakub. See on kuritegu, kui siis loom ära visatakse.

„Soovin õnne homse päeva puhul,“ pöördus Turovski seejärel üllatunud publiku poole, selgitades, et 17. oktoober on loomadelt andekspalumise päev. „Itaalias ja ka mõnes teises Lääne-Euroopa riigis palutakse näiteks mustadelt kassidelt inkvisitsiooni mõrvade pärast andeks. Keskajal põletati tuleriidal üle miljoni musta kassi kui nõiduse sümboli,“ sõnas zooloog.

Aleksei Turovski kohtus Ulvi mõisa raamatukogus loomasõpradega. Foto: Ülle Kask